Hell in the Pacific

Hell in the Pacific - John Boorman 1968

Ootamatult avastavad end üksikul saarel kahekesi USA lendur ( Lee Marvin ) ning jaapani ohvitser ( Toshirô Mifune ). On käimas Teine Maailmasõda mis jagab automaatselt kaks sõdurit vaenlaste leeri ja pool filmist kujutabki meeste püüdu üksteisel kõri läbi lõigata ning hiljem väheke rahunenutena lihtsalt oskust teineteisele mitte jalgu jääda. Olukord ellujäämise nimel aga nõuab kahe mehe koostööd ja peagi löövad, vastasleeris võidelnud ja lisaks vaenubarjäärile veel ka keelist tõket omavad, mehed käed, et koos välja rabeleda.Filmi mäletasin lapsepõlvest. Vaadates selgus, et väheke valesti mäletasin, sest seal kus minu ettekujutuse järgi oli kahe mehe võitlustandriks kogu väikesaar ning film koosnes pidevatest teineteise ründamistest, oli tegelikkuses vaid mererand ja lööma asemel üsna pinev, kuid tasane kassi-hiire mäng. Samuti oli mul meelest pühitud kogu merereis, minu mäletamist mööda toimus lõppvaatus saare keskel asuval mäel ja mitte hea hulk meremiile eemal. Hell in the Pacific´ul on klassikalise sõjafilmi maik nii tugevalt juures, et ükskõik mida filmis vaatad, ikka ei saa paha sõna öelda, sest üldpildis on tegu suurepärase looga. On lavastajal õnnestunud vältida liigset sentimenti ning ka lõpulahendusega tõmmata ots tugevalt kinni ning mitte vajuda odava draamatunde taha. Hea sõjadraama, tegelaste üksteise vahelist ületrumpamist pakkuv thriller ja lõpuks film sõprusest. Kahju vaid, et ma kiirustades kuvasuhet ei uurinud ja 4:3 pildiga DVD mõtlematult ära ostsin, võiks ikka anamorfne laiekraan olla. 4/5

Kaks kanget.