See, et käesoleva filmi väntamiseks köhis pappi välja ja kontrollis toodangut Dino De Laurentiis isiklikult, peaks juba selgust tooma millist laadi kinoga on tegemist. Makaroni maik oli nii kõvasti juures, et USA-s vändatud kinolooks oli lausa raske pidada, rohkem tulid ikka silme ette italo-westernid mis linti võetud liivaluidete vahel asuvais hüljatud kalurikülades. Stoori ise oli samuti banaalne. Kuulsad lääne kangelased Wild Bill Hickok ja Crazy Horse koos vanamehekõbist trapperiga lähevad küttima juba mütoloogilise mõõtme saanud tabamatut albiinobuffalot, hiigelsuurt ja verejanulist elajat. Kuigi film pidanuks keskenduma valge piisoni küttimisele, tehti hoopis kümmet muud asja ja nii jäigi suursugusele loomale lõpuks vaid 12 minutit ekraaniaega. Need tosinkond minutit olid filmi parim osa, pinevalt lavastatud ja südantsoojendavalt naeruväärsete stuudioeffektidega loodud. Loomulikult polnud neil ju kusagilt albiinopiisonit võtta ja seetõttu mängis looma pirakas topis mida aga väga lahedalt liikumas oli kujutatud ja hoolimata tobedast välimusest väga kunn välja nägi. Susserdava spagettika päästiski valge piisonitopis oma etteastega. 2/5
Hoolimata sellest, et Valge Piison on indiaanlastele püha loom, rappis Crazy Horse noaga nii, et kogu looma valge kasukas värvus punaseks.
No comments:
Post a Comment