Käesolev dokumentaalfilm pungist erineb oma kümnetest suguvendadest seetõttu, et tegu pole mitte vanade peerude mälestustele ja hägustele dokkaadritele ülesehitatud meenutusfilmiga, vaid hoopis kolme punkari poolt linti võetud õhtuga CBGB´is. Tagantjärgetarkus, legendi mõõtmed ning nostalgiast tekkinud härdus puudub ja iga kaameraette sattunud jorss ajab suust välja sellist iba, et lausa valus kuulata. Ja ega mitte ainult pungid rahva hulgast ning pillimehed, ka intervjueerija ise on sama tumba ning lollide üsimustele sajab ka lolle vastuseid. Ma võin küll viriseda, et punk on jobude jaoks ja tõelised mehed kuulavad hardcoret, ning iga rokipala mis üle minuti kestab on saast, kuid pean tunnistama, et Dead Boys, Richard Hell ja Ramones andsid päris vinge live. Tervet esinemist muidugi ei näidatud, vaid sai kuulata vaid intervjuude vahele topitud üksikuid palasid, kuid fiiling tundus olevat igati suurepärane. Sõltumatu muusikadokk mis oma vahetus lähenemises oli mitmeid kordi põnevam kui paljud meenutustele ülesehitatud pungiajalugu lahkevad filmid. Otsene action ja lauslollus nagu teismelistele punkaritele kohane. 4/5
The Dead Boys
No comments:
Post a Comment