Gae oi neckdae sa yiyi chigan - Soo-il Jeon 2006Soo-il Jeon oli oma filmi neoonvalgustatud suurlinnast välja toonud ja asetanud tegevuse väikse piirilinna tuima vaikusesse. Kunagised Kesk-Korea suured kaevanduslinnad jäid sõja lõppedes justkui tardumusse, kihav elu asendus provintsi aeglase rütmiga, majanduslik areng peatus, tehes kohati isegi tagurkäigu ja äärealadele, militariseeritud tsooni, jäänud linnad pakkusid edaspidi vaid strateegilist huvi. Elanikud said sõja lõppedes šoki, sest paljude piirialal elavate sugulased ja pereliikmed jäid põhja poolele ning aastatega lootus neid taaskohata järjest vähenes.
Sellisesse unne vajunud ning traagikas elavasse väikelinna režissöör vaataja viiski ning andis suurepärase portree kurbusest halvatud meelega kohalike elust. Nii nagu Lõuna-Korea tunneb igatsust sõjas teisele poole piiri jäänud vendade pärast, nii otsis ka peategelanna mööda kohalikke külasid ja linnu oma õde. Üksildused ja igatsused hingetühjades linnades. 
Hea minimalistlik film separatsiooni probleemist, taustaks vaikne ning napp suhtedraama kahe optimismi kaotanud iminese põgusast kohtumisest. Palju lund, marssivaid sõdureid ning paar mõluauguga lõppenud õhtut klaasi kummutades. Nädal piirilinnas möödus ilma, et vaikuses midagi muutunud oleks. Isiklikult kahtlustan filmil lavastaja autobiograafilist tausta, kuidagi liiga tõepärane võõra silma jaoks. 3,5/5
Trimpamine tüüpilises väikeses korea nurgakõrtsis.
No comments:
Post a Comment