Hunter S. Thompson´i romaani järgi valminud filmi Fear and Loathing in Las Vegas fännasin ma nagu kõik teisedki eestlased aga tema lühijuttudel põhineva analoogse teose olemasolust sain ma alles paar aastat tagasi teada. Ja vaatasin siis minutut kümme, jäi kuidagi kogemata pooleli ja hiljem lihtsalt unustasin edasi vaadada. Hiljuti tuli sellest tuttavaga juttu, mees rääkis, et oli just endale filmi tellinud ja äratas sellega minugi pikast unest. Ronisin keldrisse ( sest raamaturiiulite puudusel hoian siiani oma raamatuid, DVD-sid ja CD-sid keldris ), tuhnisin veidi pappkastides ja kätte ta sattuski koos 3 Tooli plaadi ja Mad Max 2-ga. Olin täiesti veendunud et Fear and Loathing in Las Vegas on käesoleva filmi koopia aga oma suureks üllatuseks avastasin, et nad jagavad vaid ühte similaarset episoodi - kartliku hitchikeri pealevõtmise ja hirmutamise kohta. Kuigi peategelased on samad, narkomaias ajakirjanik Dr. Hunter S. Thompson ja tema truu advokaat Carl Lazlo, pakkus film kahe mehe elust hoopis teisi seiklusi. Kahjuks aga mitte nii sujuvaid ja värvikalt loodud kui Terry Gilliam seda teha oskas. Teine üllatus tabas mind tänu sellele, et ma pole peale napi intervjuu dokfilmis Fuck kordagi näinud Hunter S. Thompson´it rääkimas ega liikumas. Ma arvasin nimelt kogu aeg, et Johnny Depp oli mingil määral oma tegelaskuju looja, sest see roll on ju lausa fantastiliselt lahe. Tegelikkuses matkis ta aga üks-ühele kirjanikuhärrat ennast ja käesolevas filmis tegi Bill Murray seda täpselt sama hästi. Järelikult ei meeldinud mulle mitte Depp ega Murray, vaid hoopis Thompsoni-papi ise oma olemuselt ja käitumismaneerides. Olgu muld talle kerge ja mina luban, et järgmine kord Helsingisse sattudes otsin paar ta raamatut kätte ja loen läbi. 3/5
Täpselt nagu Depp ja Del Toro.
2 comments:
The Life and Work of Dr. Hunter S. Thompson
Väga hea, ootame ära! :)
Post a Comment