WarGames - John Badham 1983
Monday, June 30, 2008
Zombie Strippers!
Zombie Strippers! - Jay Lee 2008
Filmis olid pidevalt esindatud kaks äärmust. Kui laibameik ja kummist gore efektid olid suurepäraselt teostatud, siis näiteks arvutigraafikaga surgitud momendid olid lihtsalt keskpärased. Kui huumor ületas kohati absurdi piiri või oli otseselt fun, siis kohe vastukaaluks pakuti ka kõige labasemat prime-time sitcom´i laadset nalja kus vähegi vilunum televaataja oskab täpselt arvata kuidas järgmine joke ülesehitatud on. Olid hästi stiilsed ja kena grimmiga zombiestripparid kelle omavaheline rivaalitsemine ning keskustelud olid igati ladnad, samas aga kõik teised zombied olid kui puuslikud ja sobilikud vaid kõige haledamasse laibafilmi. Kui näitlejatega võib rahule jääda ( stiilis, et adult filmide "näitlejad" ) , siis võtteplats oli üldse alla igasugust arvestust ja nägi välja nagu stuudionurk kuhu oli seintele veetud punased kardinad, asetatud paar tooli ja peeglit ning lakke lükatud diskokuul. Kui filmi esimene pool oli vaimukas ja lahe, siis teine sakkis. Jne... Ühti nagu lahe meelelahutus ja samas taas kahetsus, et ei mindud kaugemale ning näidatud rohkem, kuigi näitlejateks ju neiud kes põhimõtteliselt ja naudinguga teevad kõike. Kui juba pornostaarid kohal, oleks võinud ju vabalt kalbest zombietissist ka mädanenud haisva tussini ( no korraks küll präänik vilksatav kaadris ) jõuda ja sel teemal oleks saanud isegi väikestviisi horrorkino ajalugu teha. Aga ei! Kokkuvõttes ebaühtlase tasemega film ja hinnegi vastavalt sellele. 2,5/5
Filmis olid pidevalt esindatud kaks äärmust. Kui laibameik ja kummist gore efektid olid suurepäraselt teostatud, siis näiteks arvutigraafikaga surgitud momendid olid lihtsalt keskpärased. Kui huumor ületas kohati absurdi piiri või oli otseselt fun, siis kohe vastukaaluks pakuti ka kõige labasemat prime-time sitcom´i laadset nalja kus vähegi vilunum televaataja oskab täpselt arvata kuidas järgmine joke ülesehitatud on. Olid hästi stiilsed ja kena grimmiga zombiestripparid kelle omavaheline rivaalitsemine ning keskustelud olid igati ladnad, samas aga kõik teised zombied olid kui puuslikud ja sobilikud vaid kõige haledamasse laibafilmi. Kui näitlejatega võib rahule jääda ( stiilis, et adult filmide "näitlejad" ) , siis võtteplats oli üldse alla igasugust arvestust ja nägi välja nagu stuudionurk kuhu oli seintele veetud punased kardinad, asetatud paar tooli ja peeglit ning lakke lükatud diskokuul. Kui filmi esimene pool oli vaimukas ja lahe, siis teine sakkis. Jne... Ühti nagu lahe meelelahutus ja samas taas kahetsus, et ei mindud kaugemale ning näidatud rohkem, kuigi näitlejateks ju neiud kes põhimõtteliselt ja naudinguga teevad kõike. Kui juba pornostaarid kohal, oleks võinud ju vabalt kalbest zombietissist ka mädanenud haisva tussini ( no korraks küll präänik vilksatav kaadris ) jõuda ja sel teemal oleks saanud isegi väikestviisi horrorkino ajalugu teha. Aga ei! Kokkuvõttes ebaühtlase tasemega film ja hinnegi vastavalt sellele. 2,5/5
Sexy zombies.
Sunday, June 29, 2008
The Chaser
Chugyeogja - Hong-jin Na 2008
Kunagi altkäemaksuvõtmise tõttu politseist kinga saanud ja nüüdseks sutenööriametit pidav kalestunud mees avastab ühel hetkel, et keegi tundmatu kunde lööb tema litse üle ning paneb neid enda heaks teenima. Kui ühel õhtul kaob järjekordne prostituut veidra kliendiga, otsustab mees uurima hakata kes tema mesipuud raputamas käib. Mõne aja pärast leidub ka kahtlusaluse, kuid viimane väidab, et ta mitte ei teeni neidude pealt kasumit, vaid hoopis tappis nad kõik. Politsei jääb klienti uskuma ja kogu jaoskond lööb sarimõrvarist kuuldes kihama, karm hoorade kantseldaja aga asub jonnakalt üksi öise Seoul´i tänavatel oma kadumaläinud "töötajaid" otsima. Juba ammu ei olnud head thrillerit vaadanud. Sellist väheke teise mekiga kui neid tavaliselt vorbitakse, nii öelda ebatraditsioonilisemat laadi ja Chaser täitis selle tühiku suurepäraselt. Detektiivide asemel tegi räpast tööd hoopis pimp ja kuigi teme meetodid ei erinenud kuigivõrd mentide omadest, oli värskendav näha peategelasena enesega rahulolevat pisisuli kes hoolis kurjategijat tabades pigem rahast ja isikliku solvangu korvamisest kui serial-killeri juttudest. Samuti oli lahe, et põnevust rakendati ohvrite leidmiseks ja mitte tapja otsingule. Taaskordne karm sarimõrvari film koreast ja otse loomulikult nagu sealsele krimikinole kombeks, sisaldas peale pinevuse ja gore veel ka süsimusta huumorit. Õnnestunuks võib pidada ka seika, et vaatamata lapstegelase sissetoomisele, suudeti neid kõige imalamaid karisid vältida ja mehe ning lapse liin töötas päris kenasti. Rahul pole ma aga filmi lõpuga, oleks tahtnud hea põneviku lõpetuseks üht äkkilisemat ning ootamatumat lahendust. Kokkuvõttes aga taas üks hea korea thriller mida oli nauding vaadata. Kõva debüüt nagu seal maal juba kombeks. 4/5
Kunagi altkäemaksuvõtmise tõttu politseist kinga saanud ja nüüdseks sutenööriametit pidav kalestunud mees avastab ühel hetkel, et keegi tundmatu kunde lööb tema litse üle ning paneb neid enda heaks teenima. Kui ühel õhtul kaob järjekordne prostituut veidra kliendiga, otsustab mees uurima hakata kes tema mesipuud raputamas käib. Mõne aja pärast leidub ka kahtlusaluse, kuid viimane väidab, et ta mitte ei teeni neidude pealt kasumit, vaid hoopis tappis nad kõik. Politsei jääb klienti uskuma ja kogu jaoskond lööb sarimõrvarist kuuldes kihama, karm hoorade kantseldaja aga asub jonnakalt üksi öise Seoul´i tänavatel oma kadumaläinud "töötajaid" otsima. Juba ammu ei olnud head thrillerit vaadanud. Sellist väheke teise mekiga kui neid tavaliselt vorbitakse, nii öelda ebatraditsioonilisemat laadi ja Chaser täitis selle tühiku suurepäraselt. Detektiivide asemel tegi räpast tööd hoopis pimp ja kuigi teme meetodid ei erinenud kuigivõrd mentide omadest, oli värskendav näha peategelasena enesega rahulolevat pisisuli kes hoolis kurjategijat tabades pigem rahast ja isikliku solvangu korvamisest kui serial-killeri juttudest. Samuti oli lahe, et põnevust rakendati ohvrite leidmiseks ja mitte tapja otsingule. Taaskordne karm sarimõrvari film koreast ja otse loomulikult nagu sealsele krimikinole kombeks, sisaldas peale pinevuse ja gore veel ka süsimusta huumorit. Õnnestunuks võib pidada ka seika, et vaatamata lapstegelase sissetoomisele, suudeti neid kõige imalamaid karisid vältida ja mehe ning lapse liin töötas päris kenasti. Rahul pole ma aga filmi lõpuga, oleks tahtnud hea põneviku lõpetuseks üht äkkilisemat ning ootamatumat lahendust. Kokkuvõttes aga taas üks hea korea thriller mida oli nauding vaadata. Kõva debüüt nagu seal maal juba kombeks. 4/5
Mõrvar politseijaoskonnas.
Labels:
8/10,
crime,
KOR,
serialkiller,
thriller
Happy Ghost II
Kai xin gui fang shu jia - Clifton Ko 1985
Happy Ghost´i sarjaga alustasin valest otsast, ehk kõigepealt vaatasin kolmanda osa, nüüd siis teise ja plaan on kunagi ka kogu pillerkaari algus ka ära näha. Teises osas sünnib Happy Ghost toreda nohikliku noormehena kes peale ülikooli lõppu asub õpetajana tööle tütarlastekoolis. Neiud on aga väga krutskeid täis ja kogu film on suuremalt jaolt üles ehitatud tüdrukute kiusule õpetaja suunas ja viimase pingutustele neidude julmi tempe maagiaga tõrjuda. Muidugi tekib paras tohuvabohu, ning suur möödarääkimiste segadus mida siis võluvõimete ja südameheadusega lahtiharutama asutakse. Lahe HK komöödia kus sillymeter´i osuti käis päris mitu korda tipus ära, kuid kahjuks ei püsinud seal pidevalt, anti vaid jaopärast, kuigi oleks võinud ka rohkem jaburdusi välja mõelda. Päripäeva mõistes romantiline, killuke musta huumorit, rohkesti lollitamisi ja nunnutamist. Elu tütarlastekooli klassijuhatajana oli sulaselge fun. 3,5/5
Happy Ghost´i sarjaga alustasin valest otsast, ehk kõigepealt vaatasin kolmanda osa, nüüd siis teise ja plaan on kunagi ka kogu pillerkaari algus ka ära näha. Teises osas sünnib Happy Ghost toreda nohikliku noormehena kes peale ülikooli lõppu asub õpetajana tööle tütarlastekoolis. Neiud on aga väga krutskeid täis ja kogu film on suuremalt jaolt üles ehitatud tüdrukute kiusule õpetaja suunas ja viimase pingutustele neidude julmi tempe maagiaga tõrjuda. Muidugi tekib paras tohuvabohu, ning suur möödarääkimiste segadus mida siis võluvõimete ja südameheadusega lahtiharutama asutakse. Lahe HK komöödia kus sillymeter´i osuti käis päris mitu korda tipus ära, kuid kahjuks ei püsinud seal pidevalt, anti vaid jaopärast, kuigi oleks võinud ka rohkem jaburdusi välja mõelda. Päripäeva mõistes romantiline, killuke musta huumorit, rohkesti lollitamisi ja nunnutamist. Elu tütarlastekooli klassijuhatajana oli sulaselge fun. 3,5/5
Õpetajasse armunud maatüdrukut mängis Fennie Yuen.
Labels:
7/10,
fantasy,
HK,
komöödia,
romantiline
The Baby Human : Geniuses in Diapers
The Baby Human - various 2003
Kuueosaline dokumentaalseriaal mis näitas kuidas "beebiinstituudid", ehk beebide käitumist uurivad õppeasutused viivad väikeste lastega läbi igatsorti põnevaid katseid, et tõestada pisikeste krattide geniaalsust. Kohati omavad meie väikesed lapsed lausa fantastilisi võimeid ja läbinägelikkust ning vaimuteravust kui aga samas võivad nad läbi põruda küllaltki lihtsate ülesannete täitmisel. Dokfilm uuris esimesest elupäevast kuni neljanda eluaastani kuidas töötab lapse meel, arenevad emotsioonid ning kinnistub enese ja ümbritseva tajumine. Kohustuslik minusugusele noorele isale aga kindlasti huvipakkuv kõigile. Õpetlik, naljakas ja armas. 4/5
Kuueosaline dokumentaalseriaal mis näitas kuidas "beebiinstituudid", ehk beebide käitumist uurivad õppeasutused viivad väikeste lastega läbi igatsorti põnevaid katseid, et tõestada pisikeste krattide geniaalsust. Kohati omavad meie väikesed lapsed lausa fantastilisi võimeid ja läbinägelikkust ning vaimuteravust kui aga samas võivad nad läbi põruda küllaltki lihtsate ülesannete täitmisel. Dokfilm uuris esimesest elupäevast kuni neljanda eluaastani kuidas töötab lapse meel, arenevad emotsioonid ning kinnistub enese ja ümbritseva tajumine. Kohustuslik minusugusele noorele isale aga kindlasti huvipakkuv kõigile. Õpetlik, naljakas ja armas. 4/5
Labels:
8/10,
dokumentaalfilm,
EU,
seriaal,
TV
Saturday, June 28, 2008
Pharaoh
Faraon - Jerzy Kawalerowicz 1966
Ostankino ikka armastas seda filmi aeg-ajalt näidata ja olid minulgi mingid pildid kenasti mäluarhiivis olemas. Kui aga tekkis võimalus vaadata DVD-lt õiges kuvaformaadis, siis ei pannud kätt ette, et seda muinasegiptuses toimuvat draamat veelkord näha. Äia-ämma juures on nimelt seinal kick-ass lai flatron ekraan ja tänu käesolevale filmile sain esmakordselt kogeda mida tähendab vaadata laiekraanfilmi laialt ekraanilt nii, et 2,35:1 anamorphne pilt istub justkui valatult. Tekkis lausa tunne, et peaks laste söögi ja riiete asemel hoopis raha suunama uue teleka ostmisele kuigi vana Samsungi 4:3 kuvas karp on mind siiani aastaid truult teeninud. Või söödaks ikka lastel kõhud täis? Vana-Egiptus on mind alati paelunud ning jõudumööda olen vaadanud ka kõiki ette sattunud dokumentaalfilme muumiatest, püramiididest ja papüüruserullidest. Discovery ja National Geographic on neid päris paraja pataka reliisinud aga ega ka Channel4 ja BBC pole end papist poistena näidanud, sest igal aastal tehakse järjest uusi avastusi ja huvi selle muistse kultuuri vastu on võimalik pidevalt ülal hoida. Film rääkis prints Ramses Kolmeteistkümnendast kelle unistuseks oli muuta Egiptus sama õitsvaks suurriigiks kui tema esiisa Ramses Teise ajal. Noor prints põikab aga vastamisi stagnantlike preestrite klikkiga kelle huvides pole mitte reforme läbi viia, vaid lasta riigil rappeda, täites samaaegselt oma ( jumala ) kaukaid. Tegu oli omalaadse coming-of-age stooriga kus naiivsest noorukist saab olude sunnil mehetegusid korda saatev valitseja. Bolesław Prus´i eestikeeleski ilmunud romaani ma lugenud ei ole, kuid filmi kohta võin vaid kiidusõnu lausuda. Ma pole küll Stadnikov, kuid minu arust said polakid kohaliku elu-olu ja ajastuhõnguga suurepäraselt hakkama, film oli sisu poolest põnev, etnoloogiliselt huvipakkuv, visuaalselt ääretult kaunis ning Kama rollis ülesastunud Barbara Brylska oli lausa magneetiliselt erootiline. Imekena ajaloofilm. 4,5/5
Ostankino ikka armastas seda filmi aeg-ajalt näidata ja olid minulgi mingid pildid kenasti mäluarhiivis olemas. Kui aga tekkis võimalus vaadata DVD-lt õiges kuvaformaadis, siis ei pannud kätt ette, et seda muinasegiptuses toimuvat draamat veelkord näha. Äia-ämma juures on nimelt seinal kick-ass lai flatron ekraan ja tänu käesolevale filmile sain esmakordselt kogeda mida tähendab vaadata laiekraanfilmi laialt ekraanilt nii, et 2,35:1 anamorphne pilt istub justkui valatult. Tekkis lausa tunne, et peaks laste söögi ja riiete asemel hoopis raha suunama uue teleka ostmisele kuigi vana Samsungi 4:3 kuvas karp on mind siiani aastaid truult teeninud. Või söödaks ikka lastel kõhud täis? Vana-Egiptus on mind alati paelunud ning jõudumööda olen vaadanud ka kõiki ette sattunud dokumentaalfilme muumiatest, püramiididest ja papüüruserullidest. Discovery ja National Geographic on neid päris paraja pataka reliisinud aga ega ka Channel4 ja BBC pole end papist poistena näidanud, sest igal aastal tehakse järjest uusi avastusi ja huvi selle muistse kultuuri vastu on võimalik pidevalt ülal hoida. Film rääkis prints Ramses Kolmeteistkümnendast kelle unistuseks oli muuta Egiptus sama õitsvaks suurriigiks kui tema esiisa Ramses Teise ajal. Noor prints põikab aga vastamisi stagnantlike preestrite klikkiga kelle huvides pole mitte reforme läbi viia, vaid lasta riigil rappeda, täites samaaegselt oma ( jumala ) kaukaid. Tegu oli omalaadse coming-of-age stooriga kus naiivsest noorukist saab olude sunnil mehetegusid korda saatev valitseja. Bolesław Prus´i eestikeeleski ilmunud romaani ma lugenud ei ole, kuid filmi kohta võin vaid kiidusõnu lausuda. Ma pole küll Stadnikov, kuid minu arust said polakid kohaliku elu-olu ja ajastuhõnguga suurepäraselt hakkama, film oli sisu poolest põnev, etnoloogiliselt huvipakkuv, visuaalselt ääretult kaunis ning Kama rollis ülesastunud Barbara Brylska oli lausa magneetiliselt erootiline. Imekena ajaloofilm. 4,5/5
Barbara Brylska filmis ja eraelus.
My Sons
Musuko - Yôji Yamada 1991
Käesolevat filmi nägin esmakordselt teismelisena ja see avaldas mulle tänu ühele stseenile sügavat muljet. Seda momenti filmist ma ümberjutustama ei hakka kuna sisaldab väikest spoilerit aga võin öelda, et mõjus pisarat silmanurka toovalt ka nüüd, 16 aastat hiljem. Film tuli YLE pealt ja nimi siis meelde ei jäänud, isegialgus jäi nägemata. Kulus aastaid jaapani draamade sisukirjeldusi lugedes enne kui oskasin täpselt näpu peale panna, et just seda filmi ma otsinud olengi ja läksid veel mõned ringid ümber päikese enne kui lõpuks custom subbitud DVD leidsin. Arvasin, et nostalgialaks hakkab end pealesuruma ja muudab filmi vägisi kohe mõnusaks aga võin kätt südamele pannes tunnitada, et oma üllatuseks ei mäletanudki ma teosest niipalju kui arvasin. Muidugi olid tuttavad kohad, kuid 80% ultuses tuli kõik uue ja huvitavana justkui vaataks esmakordselt. Tundus vaatamise ajal kuidagi, et see üheksakümnendate alguse jaapan on mulle väga südamelähedane ja tuttav, palju avatum ja soojem kui näiteks uue milleeniumi filmides nähtav maa. Ükskõik, kas võtad yakuzafilmi, draama või isegi horrori, ikka jäi alati üheksakümnendate filmides silma märke ( ekskavaatorid, jäätis, jalgrattad, hawaisärgid... ) mis tegid tuju heaks ja mida uutes steriilselt jahedates filmides järjest vähem kohtad. Film oli ka ilma meenutuskammitsateta väga hea, lausa võrratu. Palju armastust, romantikat ja südamesoojust ning kõike seda veel kohati väga britiliku töölisdraama raamides. Lavastajatoolis legendaarne meister Yôji Yamada ja peaosas hetkega sümpaatseks muutuv Masatoshi Nagase kelle roll meenutas väga mind ennast noorena ning tema suhe oma isaga oli samuti sarnane minu elule. Võib-olla sellepärast meeldis ka see draama mulle 18 aastasena hullupööra. Ja meeldis nüüdki. 5/5
Käesolevat filmi nägin esmakordselt teismelisena ja see avaldas mulle tänu ühele stseenile sügavat muljet. Seda momenti filmist ma ümberjutustama ei hakka kuna sisaldab väikest spoilerit aga võin öelda, et mõjus pisarat silmanurka toovalt ka nüüd, 16 aastat hiljem. Film tuli YLE pealt ja nimi siis meelde ei jäänud, isegialgus jäi nägemata. Kulus aastaid jaapani draamade sisukirjeldusi lugedes enne kui oskasin täpselt näpu peale panna, et just seda filmi ma otsinud olengi ja läksid veel mõned ringid ümber päikese enne kui lõpuks custom subbitud DVD leidsin. Arvasin, et nostalgialaks hakkab end pealesuruma ja muudab filmi vägisi kohe mõnusaks aga võin kätt südamele pannes tunnitada, et oma üllatuseks ei mäletanudki ma teosest niipalju kui arvasin. Muidugi olid tuttavad kohad, kuid 80% ultuses tuli kõik uue ja huvitavana justkui vaataks esmakordselt. Tundus vaatamise ajal kuidagi, et see üheksakümnendate alguse jaapan on mulle väga südamelähedane ja tuttav, palju avatum ja soojem kui näiteks uue milleeniumi filmides nähtav maa. Ükskõik, kas võtad yakuzafilmi, draama või isegi horrori, ikka jäi alati üheksakümnendate filmides silma märke ( ekskavaatorid, jäätis, jalgrattad, hawaisärgid... ) mis tegid tuju heaks ja mida uutes steriilselt jahedates filmides järjest vähem kohtad. Film oli ka ilma meenutuskammitsateta väga hea, lausa võrratu. Palju armastust, romantikat ja südamesoojust ning kõike seda veel kohati väga britiliku töölisdraama raamides. Lavastajatoolis legendaarne meister Yôji Yamada ja peaosas hetkega sümpaatseks muutuv Masatoshi Nagase kelle roll meenutas väga mind ennast noorena ning tema suhe oma isaga oli samuti sarnane minu elule. Võib-olla sellepärast meeldis ka see draama mulle 18 aastasena hullupööra. Ja meeldis nüüdki. 5/5
Armsat romantikat.
Labels:
10/10,
draama,
JAP,
komöödia,
romantiline
Friday, June 27, 2008
The Emperor and the Assassin
Jing ke ci qin wang - Kaige Chen 1998
Paljud on kindlasti näinud Zhang Yimou wuxia seiklust nimega Hero mis põhineb Hiinat ühendama asunud väepealiku Ying Zheng´i, Qin´i impeeriumile alusepanija mõrvakatsetel. Hero oli poeetiline ning fantaasialennuga versioon toimunust, kuid Chen Kaige valis sündmuste kajastamiseks tõsise draamavormi. Tema teos on massiivne sõjafilm, olles samas aga väga täpne isikupärade ning tegelaste motiivide esiletoomisel. Ühelt poolt kümneid tuhandeid sõdalasi liikumapanevate lahingukaadritega haarav eepiline lugu, kuid samas ka väga peen ajalooareenil ilma teinud tegelaste analüüs paleeintriigide valguses, sinna juurde veel ohtralt ajastu kombeid ning taustainformatsiooni. Pea kolmetunnine suurteos oli vägivaldne ning julm, näidates Hiina impeeriumi loomist verise ettevõtmisena kus inimelud palju ei maksnud. Haarav, brutaalne ja samas imekaunis ajaloofilm. Soovitan!
Paljud on kindlasti näinud Zhang Yimou wuxia seiklust nimega Hero mis põhineb Hiinat ühendama asunud väepealiku Ying Zheng´i, Qin´i impeeriumile alusepanija mõrvakatsetel. Hero oli poeetiline ning fantaasialennuga versioon toimunust, kuid Chen Kaige valis sündmuste kajastamiseks tõsise draamavormi. Tema teos on massiivne sõjafilm, olles samas aga väga täpne isikupärade ning tegelaste motiivide esiletoomisel. Ühelt poolt kümneid tuhandeid sõdalasi liikumapanevate lahingukaadritega haarav eepiline lugu, kuid samas ka väga peen ajalooareenil ilma teinud tegelaste analüüs paleeintriigide valguses, sinna juurde veel ohtralt ajastu kombeid ning taustainformatsiooni. Pea kolmetunnine suurteos oli vägivaldne ning julm, näidates Hiina impeeriumi loomist verise ettevõtmisena kus inimelud palju ei maksnud. Haarav, brutaalne ja samas imekaunis ajaloofilm. Soovitan!
Child Bride
Child Bride - Harry Revier 1938
Kolmekümnendad olid "õppe-eesmärgiga" eksploitatsioonifilmide kuldaeg. Tehti kinolugusid mis pidid inimesi hoiatama alkoholismi, homoseksualismi, narkomaania ning muude jumalavallatuste eest aga lõppkokkuvõttes läksid perverdid ikka kinno vaatama mõne allakäinud naise kleidihõlmast vilksatavat tissi või amelevaid narkouimas lesbisid kes iharalt üksteist magusatest kohtadest paitasid. Kuna filmidesse oli paigutatud hoiatav sõnum, lasi tsensor need läbi kuigi tavafilmi puhul poleks selline palja pinna näitamine kuidagi kinno sobinud. Child Bride on üks ehedamaid näiteid ajastu eksploitationfilmist. Sõnumiks peaks olema panna käsi ette lapsega abiellumisele, ehk pedofiiliale, tegevusele mis sel ajal mitmes osariigis lubatud oli ja viis situatsioonideni kus juba 10-12 aastased said tanu allan ning 21 aastased olid kuue-seitsme lapse emad. Tegelikkuses sai aga teos tuntuks filmina kus 12 aastane Shirley Mills end riietest koorib ja porgandpaljana tiigis sulistab. Kogu tõsine sõnum aga jääb tugevasti muu dramaatika ning tegevuse varju. Filmi oli täitsa mõnus vaadata, sest koheselt tekkis selline TCM´i nostalgia tunne. Turnerit sai ikka vanasti kolmekümnendate klassikat piilutud ja nüüd asus ka see eksploitationikäkk kenasti samasse raami, tunne oli nagu oleks filmikanali taas käima klõpsatanud. Heaks filmiks aga ei saa käesolevat pedodraamat kuidagi pidada, küll aga on tegu väikese teetähisega kinoajaloos. 2/5
Kolmekümnendad olid "õppe-eesmärgiga" eksploitatsioonifilmide kuldaeg. Tehti kinolugusid mis pidid inimesi hoiatama alkoholismi, homoseksualismi, narkomaania ning muude jumalavallatuste eest aga lõppkokkuvõttes läksid perverdid ikka kinno vaatama mõne allakäinud naise kleidihõlmast vilksatavat tissi või amelevaid narkouimas lesbisid kes iharalt üksteist magusatest kohtadest paitasid. Kuna filmidesse oli paigutatud hoiatav sõnum, lasi tsensor need läbi kuigi tavafilmi puhul poleks selline palja pinna näitamine kuidagi kinno sobinud. Child Bride on üks ehedamaid näiteid ajastu eksploitationfilmist. Sõnumiks peaks olema panna käsi ette lapsega abiellumisele, ehk pedofiiliale, tegevusele mis sel ajal mitmes osariigis lubatud oli ja viis situatsioonideni kus juba 10-12 aastased said tanu allan ning 21 aastased olid kuue-seitsme lapse emad. Tegelikkuses sai aga teos tuntuks filmina kus 12 aastane Shirley Mills end riietest koorib ja porgandpaljana tiigis sulistab. Kogu tõsine sõnum aga jääb tugevasti muu dramaatika ning tegevuse varju. Filmi oli täitsa mõnus vaadata, sest koheselt tekkis selline TCM´i nostalgia tunne. Turnerit sai ikka vanasti kolmekümnendate klassikat piilutud ja nüüd asus ka see eksploitationikäkk kenasti samasse raami, tunne oli nagu oleks filmikanali taas käima klõpsatanud. Heaks filmiks aga ei saa käesolevat pedodraamat kuidagi pidada, küll aga on tegu väikese teetähisega kinoajaloos. 2/5
Kurikuulus tiigistseen. Hetk enne vette hüppamist.
Labels:
4/10,
draama,
exploatation,
independent,
US
Thursday, June 26, 2008
The White Buffalo - Hunt to Kill
The White Buffalo - J. Lee Thompson 1977
See, et käesoleva filmi väntamiseks köhis pappi välja ja kontrollis toodangut Dino De Laurentiis isiklikult, peaks juba selgust tooma millist laadi kinoga on tegemist. Makaroni maik oli nii kõvasti juures, et USA-s vändatud kinolooks oli lausa raske pidada, rohkem tulid ikka silme ette italo-westernid mis linti võetud liivaluidete vahel asuvais hüljatud kalurikülades. Stoori ise oli samuti banaalne. Kuulsad lääne kangelased Wild Bill Hickok ja Crazy Horse koos vanamehekõbist trapperiga lähevad küttima juba mütoloogilise mõõtme saanud tabamatut albiinobuffalot, hiigelsuurt ja verejanulist elajat. Kuigi film pidanuks keskenduma valge piisoni küttimisele, tehti hoopis kümmet muud asja ja nii jäigi suursugusele loomale lõpuks vaid 12 minutit ekraaniaega. Need tosinkond minutit olid filmi parim osa, pinevalt lavastatud ja südantsoojendavalt naeruväärsete stuudioeffektidega loodud. Loomulikult polnud neil ju kusagilt albiinopiisonit võtta ja seetõttu mängis looma pirakas topis mida aga väga lahedalt liikumas oli kujutatud ja hoolimata tobedast välimusest väga kunn välja nägi. Susserdava spagettika päästiski valge piisonitopis oma etteastega. 2/5
See, et käesoleva filmi väntamiseks köhis pappi välja ja kontrollis toodangut Dino De Laurentiis isiklikult, peaks juba selgust tooma millist laadi kinoga on tegemist. Makaroni maik oli nii kõvasti juures, et USA-s vändatud kinolooks oli lausa raske pidada, rohkem tulid ikka silme ette italo-westernid mis linti võetud liivaluidete vahel asuvais hüljatud kalurikülades. Stoori ise oli samuti banaalne. Kuulsad lääne kangelased Wild Bill Hickok ja Crazy Horse koos vanamehekõbist trapperiga lähevad küttima juba mütoloogilise mõõtme saanud tabamatut albiinobuffalot, hiigelsuurt ja verejanulist elajat. Kuigi film pidanuks keskenduma valge piisoni küttimisele, tehti hoopis kümmet muud asja ja nii jäigi suursugusele loomale lõpuks vaid 12 minutit ekraaniaega. Need tosinkond minutit olid filmi parim osa, pinevalt lavastatud ja südantsoojendavalt naeruväärsete stuudioeffektidega loodud. Loomulikult polnud neil ju kusagilt albiinopiisonit võtta ja seetõttu mängis looma pirakas topis mida aga väga lahedalt liikumas oli kujutatud ja hoolimata tobedast välimusest väga kunn välja nägi. Susserdava spagettika päästiski valge piisonitopis oma etteastega. 2/5
Hoolimata sellest, et Valge Piison on indiaanlastele püha loom, rappis Crazy Horse noaga nii, et kogu looma valge kasukas värvus punaseks.
Tsui Hark's Vampire Hunters
The Era of Vampires - Wellson Chin 2002
Käesolevat filmi reklaamitakse igal pool kui Tsui Harki Vampiirikütte ja seetõttu tuli isegi ootamatusena, et algustiitrites oli lavastaja kohal Wellson Chin´i nimi. Tsui Harki filmiks võib aga antud teost pidada küll kui arvesse võtta hoogsust, korralikku ( aga mitte suurepärast ) koreograafiat ning tibakest silly romantikat. Minu kui žanri fänni jaoks korralik hiina vampiirifilm kerge wuxia ja ghost comedy puudutusega ning ühe laheda mõõgalöögiga. Samas aga peab nentima, et ei midagi erilist, lihtsalt üks head tuju tekitav meelelahutusfilm. Helsingi Casablanca poes vaatas see DVD mulle üle kolme aasta aasia temaatilisest riiulist vastu aga osta ei tihanud, iseenesest poleks aga nüüd kuuest eurost kahju. 3/5
Käesolevat filmi reklaamitakse igal pool kui Tsui Harki Vampiirikütte ja seetõttu tuli isegi ootamatusena, et algustiitrites oli lavastaja kohal Wellson Chin´i nimi. Tsui Harki filmiks võib aga antud teost pidada küll kui arvesse võtta hoogsust, korralikku ( aga mitte suurepärast ) koreograafiat ning tibakest silly romantikat. Minu kui žanri fänni jaoks korralik hiina vampiirifilm kerge wuxia ja ghost comedy puudutusega ning ühe laheda mõõgalöögiga. Samas aga peab nentima, et ei midagi erilist, lihtsalt üks head tuju tekitav meelelahutusfilm. Helsingi Casablanca poes vaatas see DVD mulle üle kolme aasta aasia temaatilisest riiulist vastu aga osta ei tihanud, iseenesest poleks aga nüüd kuuest eurost kahju. 3/5
Criterion läheb siniseks.
Küll juba paar kuud vana uudis aga mainin siiski üle, et Criterioni esmane valik Blue-ray formaadiks on nopitud ja selle aasta oktoobris näevad ilmavalgust järgmised klassikud.
The Third Man
Bottle Rocket
Chungking Express
The Man Who Fell to Earth
The Last Emperor
El Norte
The 400 Blows
Gimme Shelter
The Complete Monterey Pop
Contempt
Walkabout
For All Mankind
The Wages of Fear
Kahtlen kas ma ise esialgu üldse Blue-ray diske ostma hakkan, kuna järjest enam suhtun meediakandjal filmidesse kui kordkasutavatesse esemetesse mille omamine ja kollektsioneerimine ei ole elus prioriteet. Kui aga antud filmide hulgast lubataks tasuta kolm valida, siis võtaksin The Wages of Fear´i, Chungking Express´i ja The Complete Monterey Pop´i. Viimane on aga ka DVD-na juba nii kena silutud pildiga ja super lisadega, et mina küll ei oska arvata mida nad veel paremaks timmida saavad.
The Third Man
Bottle Rocket
Chungking Express
The Man Who Fell to Earth
The Last Emperor
El Norte
The 400 Blows
Gimme Shelter
The Complete Monterey Pop
Contempt
Walkabout
For All Mankind
The Wages of Fear
Kahtlen kas ma ise esialgu üldse Blue-ray diske ostma hakkan, kuna järjest enam suhtun meediakandjal filmidesse kui kordkasutavatesse esemetesse mille omamine ja kollektsioneerimine ei ole elus prioriteet. Kui aga antud filmide hulgast lubataks tasuta kolm valida, siis võtaksin The Wages of Fear´i, Chungking Express´i ja The Complete Monterey Pop´i. Viimane on aga ka DVD-na juba nii kena silutud pildiga ja super lisadega, et mina küll ei oska arvata mida nad veel paremaks timmida saavad.
Ootan pigem augustis ilmuvat Criterioni Salo täiendatud väljalaset.
Subscribe to:
Posts (Atom)