The White Planet

La Planète blanche - Jean Lemire, Thierry Piantanida, Thierry Ragobert 2006

Nädal tagasi Borat´it vaatamas käies unustasin lahkudes töökaaslaselt laenatud "Imperaatorite marsi" DVD kinosaali pehmesse istmesse. Olgu, olen unustaja ja järjest rohkem internet mind selleks muudab. Pool päeva ekraani taga teeb pea pehmeks ja jalad loiuks. Niisiis loivan end diivanini ja lülitan teleka sisse. Kui päris looduseni ei jõua võib vähemalt proovida seda loodusfilmiga kompenseerida. Kehv asendus iseenesest. Valge planeet oli kehva asenduse kehv asendus. Pingviinide paraad oleks kindlasti parem olnud, peab ikka homme küsima minema, järsku on disk neil isegi alles. Mis siis Valges planeedis oli. Mõnus karupere, kelle toimetusi oli kohati ikka väga lähedalt filmitud. Huvitav kuidas küll kaameramees ei kartnud, tegemist on ju ikka ohtlikuima kiskjaga maakeral, halastamatu tapamasin, nagu Philip Pullman meid veenis. Siin aga tatsab ja hullab nii mõnusalt, justkui mängupoe mõmmik. Karud rokkisid ja kõik ülejäänud loomad olid tuimad ja kauged. Kõiki Põhjapooluse loomi, linde ja mereelukaid tutvustati, heeringast karibuuni, kuid mingit huvi nad ei äratanud, liiga külmad. Suurim miinus tuli aga kommentaari poolelt. No ma tahaks ikka rohkem infot loomade kohta, kui paaarilauseline poeetiline jaburdus. Miks on vaja vaatajale öelda totrusi a´la "Talvel lähevad ilmad külmaks" või "Kevadel läheb tundra õide". God damn prantslased ! Sellest jääb ikka väheks. Ilust üksi napib, aru on ka vaja sisse panna. Või arvasid, et kui nende pingviinid meeletult kassat tegid, kõlbab vaid sellest, et taas kaamera haarata ja lumeväljadele suristama minna. "Pappi tuleb poisid !" Wrong ! Ja siis prooviti veel loomade käitumist haledalt kokku monteerida, jätmaks muljet nagu filmil ka mingi sisu oleks. Karu jooksis ja hüljes sukeldus jääauku, vaatajale serveeriti aga karu eest vetesügavusse põgenevat hüljest. Ehh geeniused! Karud OK! aga kõik ülejäänu on NO! 2/5

Selle loodusfilmi staarid.