Monrak Transistor - Transistor Love Story

Monrak Transistor - Pen-Ek Ratanaruang 2001

Alustasin selle muusikafilmi vaatamist koos oma kaasaga nädalaid tagasi. Ei suutnud kahekümnest minutist kaugemale punnitada, liiga ninnu-nännu-nunnu film tundus. Looduskaunis maakohas kõndisid kenad noored armunud ja laulsid, päike paistis ja õnne jagus kõigile. Nagu tüüpiline india film või linti võetud muusikal. Mõned päevad tagasi aga otsustasin vägisi lõpuni vaadata, liiga palju on juba filme pooleli jäänud, võta või eraldi riiul nende jaoks. Teadsin, et tegemist on mingil määral kultusliku tai filmiga, nimi oli mitmeid kordi esile popsatanud aasia kino foorumites. Üldiselt olime naisega lõpetanud sealmaal kust film ennast alles tutvustavalt avas. Ergas vikerkaarevärviline rõõmsameelne elu lagunes koost ja traagiline tumedus haaras minut-minuti haaval terve filmi endasse. Meeletult südamevalu, õnnetust ja pealesunnitud vintsutusi heitis fortuuna noorte teele. Rõõmsate laululembeliste noorte elu kiskus julmalt kiiva, kõik head kavatsused jooksid rappa ja suhted sassi. Depressiivne muusikal mille lõppki on vaid tõelisusega leppimine, ei mingit taasleitud õnne. Filmi keskpaigas näitab rändav kinomehhaanik külaväljakule kogunenud inimestele valgele linale projekteerides filmi, ise asendades verbaalselt audiorida. Üllatuseks avastasin, et filmiks on üks omapärasemaid tai kinopärle, siiami western Tears of the Black Tiger. Tekkis kohe tunne, et Monrak Transistori puhul on tegu millegi erilisega, kui tavaline romantiline muusikal. IMDb-ist järele tsekates avastasin, et Monrak Transistor´i režissööri puhul on tegu mehega kes 2 aastat hiljem lavastab ühe Thai parima filmi - Last Life in the Universe´i. Väga erineva filmi, kui võrrelda käesolevaga. Armastuse transistor oli südamlik, painavalt traagiline ja naiivselt ilus. Thai indiefilm armastusest ja kuulsusest. Kahjuks olid aga mõlemad peategelastele raskelt kättesaadavad. Kurb aga ilus. 4,5/5

Imearmas neiu Sadaw ja tuulepäine kuulsusejanus Phaen.