Kolmas noorpõlvekatsetus filmitegemisel tuleb ameerikamaa imelapselt Tarantinolt. Mina teda kunagi mingiks suureks filmitegijaks pidanud ei ole. Ta filmid on lihtsalt easy vaadata ja neid võib mitmeidki kordi telekaette uuesti jälgima jääda. Mõnus tsilli-villi, nalja ja actionit. My Best Friend's Birthday´d teistkorda vaadata ei viitsiks. Tundus, et härra Tarantino oli ise ainus kes asja südamega võttis, ülejäänud "näitlejad" ainult logelesid kaadris. Ka vaid enda jaoks kirjutatud dialoog oli vaimukas, ülejäänud pomisesid tüüpilist indie-filmile omast jaburdust. Peale omavaheliste jutuajamiste ja ühe etleva kung-fu stseeni midagi ei toimunudki, lihtsalt pooltundi tühjust. Custom DVD-l oli kaasasas 2 Tarantinot plagiaadis süüdistavat lühifilmi ja seal peitus tiba rohkem põnevust. Loomulikult teavad kõik, et Tarantino viksis oma Marukoerte lõpu Hong Kongi kultuslavastaja Ringo Lam´ City on Fire´ist maha. Üllatusin aga nähes kui konkreetselt. Süüdistav režissöör oli nimelt pannud mõlemad filmid kõrvuti split-screenina jooksma ja võrdlust oli lihtne teha. Isegi laused ja näoilmed olid sarnased, üldtegevusest rääkimata. Ja lõpp ei olnud ainus, üks-ühele järgilavastatud hetki oli Tarantino võtnud tervest filmist. Loomulikult on ta suur aasia actioni fänn ja maaletooja Ühendriikides, kuid hale oli lause mehe suust pressikonverentsil kus ta mainis, et City on Fire´it varem näinud ei ole, kuid loodab peatselt seda viga parandada. Niisis plagiaator ja veel ka valetaja. Ahh jah, naistepeksja kah, kui tabloide uskuda. 1/5
Tarantino tegelaskuju - DJ Clarence Pool.
No comments:
Post a Comment