Ekperimentaalfilmid on minusuguse kunstivõhiku jaoks alati paras peavalu ja nii ka seekord. Herzog näitab meile objektiivisilma läbi minutite jagu Sahaara kõrbemaastikku, möödalibisevaid liivaluiteid, poolhüljatud savionnidega külasid ja kilomeetrite jagu roostes lagunevaid tööstuskomplekse. Kõike seda saatmas saksakeelne inisevahäälse vanamuti "kunstiliselt kaunis" jutuvada. Paras tüütus. No õnneks taipasin umbes 25 minuti pärast vahetada audiorida. Film koos directors commentary´ga oli hoopist teist tera. Lavastaja isiklikud muljed filmivõtetest, näidatava seletamine ja võttegrupi seiklused andsid filmile just selle mis mind huvitab. Eksperimentaalkino muutus dokumentaalfilmiks. Tänu Herzogi seletustele sain nii mõnestki kaadrist ka aru, mis enne lihtsalt ilusate, kuid ebahuvitavatena tundusid. Ausõna, ma poleks ise osanud miraaži nähagi kui režissöör näpuga poleks näidanud. Kuumusest tekkivad pettepildid võetuna filmilindile oli vägev vaatepilt, tehnika poolt vangistatud illusioon. Kümnete kilomeetrite tagant peegelduv pilt, mis vaatajale tundub käegakatsutavalt lähedal. Võimas ! Mulje jättis samuti kirjaoskamatu leegionär, kes asus oma endiste kaaslaste vastu võitlema Alzeeria vabadussõjas. Nüüd elab ilma dokumentide ja muu maise varata beduiinide hulgas kes teda kui sõjaveterani toidavad. Herzog mainis kommentaaris mehe ka nõrgamõistusliku olevat. Kuidagi kurb oli teda vaadata näitamas oma 20 aastat tagasi omastelt saadetud lagunenud kirja keset avarat ja tühja kõrbe. Inimsaatused... Film mida soovitan kommentaarireaga vaadata ja luban ise ka algusminutid uuesti, Herzog´i seletustega koos läbi vaadata. Täna enam küll ei leia jaksu. 4/5
Allakukkunud lennuki vrakk keset Sahaarat.
No comments:
Post a Comment