The Invisibles : The Invisible Kingdom

Grant Morrison - The Invisibles Vol. 3 # 1 - 12
Vertigo 2000

Eile ( 29. august 2009 ) kordusena Vikerraadio programmis olnud Martin Viirandi intervjuust Kulle Raigiga selgus, et Soome vasakpoolsed peavad täiesti reaalseks faktiks, et Eestis saadetakse venelasi põhjuseta Harkus (?) asuvasse vanglasse, küüditatakse Venemaale tagasi, et nende vara omastada ning kiusatakse igal võimalusel taga ja seda isegi mahus mis vajaks Euroopa Inimõiguste Kohtu sekkumist koos inimsusevastaste kuritegude kriminaaluurimisega. No astume sammu edasi. Fakt on ju ka see, et halli passiga inimestele müüakse heroiini vaid veerandhinnaga ning Vabariik kompenseerib puuduva kolmveerandi, seda põhjusel, et riiklik programm näeb ette venelaste väljasuretamist. Haiglates ju ei suuda eesti arstid nii palju venelasi mürgitada, salaplaaniga on appi võetud ka narkokaupmehed ja salaviinamüüjad. Võtame veel ühe sammu. Mäletate vene rahvusest liimi nuusutavaid tatiseid määrdunud jopedes tänavalapsi kes veel aastat kaheksa kesklinnas igal sammul vastu satusid? Miks neid enam ei ole? Aga vaat´ selle pärast, et EV valitsuse salaprotogolliga loodud erikommando tappis nad kõik maha, nülgis laste seljast naha ning saatis kondid ja liha Pääsküla Lemmikloomade varjupaika. Nahast aga õmbles Gruusia armeele saapaid, et terroristid saaksid nendes patseerides rahumeelset Vene Föderatsiooni alatult selja tagant rünnata. Grant Morrison kirjutab samuti vandenõuteooriatest ja teeb seda ülima meisterlikkusega, sest mees paistab kõikide paranoiateadustega hästi kursis olevat. Ta võtab tuntud märke, mõtleb välja uusi ja loob neid kokkusegades oma maailma, koha mis tegelikkuses peegeldab meie maailma, kuid ometi väheke teise läikega. Võtke kasvõi näitena käesoleva albumi kaanekujundus mis on kokku pandud koomiksisarja võltsidest vihikukaantest või siis märge, et tegu on kolmanda voluumi vihikutega alates 12 - 1 ja mitte vastupidi nagu tavaliselt - narritav mäng käib pidevalt mitmel tasandil. Kõik on tuttav ja samas ka uus, komboinatsioon mis peaks kindlasti kohe meeldima ja seda ta ka teeb. The Invisibles on ühtpidi naerutaja ja põnevuse pakkuja, samas aga tuletab külma kainusega meelde mis laadi maailmas me ise elame ning muie tardub. Oskuslik kriitik vaimuterava värske lähenemisega. Aga see viimane osa, ehk vol. 3. Jah, ka minu jaoks jäi segaseks, mitte nüüd nii, et kohe närvi ajab, sest Grant Morrison jätab meelega lugeja oma fantaasiale ruumi mõningaid auke täita, pigem tekitasid arusaamatud kohad näljatunnet, soovi veel enesesse ahmida, trotsi mitte leppida tõsiasjaga, et sari jõudis lõpule. Kui nüüd otsest lõpu lõppu mitte arvesse võtta, liiga lihtsa ja lapsiku lõpuni, sest minu meel oli rohkem valmis vastu võtma üht mentaalset sõjakäiku ja mitte tavalist koomiksilikku jõukatsumist.