Bad Company - Robert Benton 1972
Wednesday, February 14, 2007
Svidd neger
Svidd neger - Erik Smith Meyer 2003Norras kõmu tekitanud süsimust komöödia saamide elust ja kultuurist. Tavalise joig-folki asemel oskas Erik Smith Meyer teemale palju originaalsemalt läheneda. On karm ja ilus põhjamaa tundra maastik, saami kirevad rahvarõivad, kurbade silmadega poro ning kaamosest tingitud alkoholism. Kuid traditsioonilistele saami elu kujutamisele lisaks on tundrasse sattunud veel kummitav mädanenud naine, hallukaseeni sööv neegripoissi ( valge pissipott kaabuna peas), igal võimalikul juhul onaneeriv jõumees ja motorokkari imadži omandanud saam. Kaks meest, üks arvesseminev poisike ja kaunis neiu, segadused armuelus ei jää tulemata nagu ka igasugustele põhjamaal toimuvatele üleaisalöömistele järgnev verine kirve ja pussi action.
Absurdset deepdark huumorit, head piire nihutavat perverssust ja lõpuks veel puhast splätterit ja goret. Kõige selle otsa veel "saami kultuuri" pilamist ja head näitetööd, no mida hing ikka rohkemat ihaldada oskaks. Justkui Harmony Korine oleks tulnud ja teinud Timo K. Mukka raamatu järgi filmi, kohati viskas ikka sama freaky tunnet kui omalajal Gummo´t esmakordselt vaadates. Loodan südamest, et Rain Tolgi uus film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" toob peene musta huumori ja kaootilise absurdi eesti kinosse. Siiamaani on vist ainult Kilmi "Külla tuli" Svidd neger´ile sarnast fiili minus tekitanud. 4,5/5
"Laulatus on toimunud, nüüd hakkame jooma!"
Vampires in Havana
¡Vampiros en La Habana! - Juan Padrón 1985Otsustasin sel aastal eesti animefoorumi Kunstimäel toimuvale kokkutulekule minna. Minult eeldatakse seal kahte asja: anime tundmist ja DS´i olemasolu. Animega oli asi lihtsam. Tegin kerget neti luuret ja sain teada, et anime on jaapani multikas. Kuna aga ühtegi pilukate multfilmi kusagilt leida polnud otsustasin punasel Kuubal valminud animatsiooni ära vaadata. Põhimõtteliselt ju sama asi, nii japsid kui kommunistid on ühtmoodi pervod loomad. Vähemalt oskan nüüd ise ka animevaidlustes kõva sõna sekka öelda, mitte ei passi lihtsalt nurgas nagu purjus töllile kohane. Käsk ilma DS´ita mitte ilmuda on aga hoopis see mis peavalu tekitab. Kuna rahadega on kehvasti tuleb arvatavasti taas vargile minna. Loodan, et animelaager saab olema selle kuriteoga seotud riski väärt.
Vampires in Havana oli oodatust palju tsillim film. Igasugune punane propaganda puudus täielikult, rõhk oli koomikal, sensuaalsusel ja heal latino mussil. Kolmekümnendate alul toimuv tegevus loomulikult mingit kommunistlikku parteid kujutada ei saanudki, ahneid kapitalisti gangstereid, mandunud euroopa aadlit ja noori keevalisi kuuba vastupanuvõitlejaid oli aga küll. Trompeti helide saatel lendasid senjoriitadel seljast rinnahoidjad ja püksikud, kuum ladinarütm aga täitsa XXX materjalini välja ei viinud. Seksi koha pealt avatum kui Disney, ent ka lastele täiesti sobiv meelelahutus. Täiskasvanuile aga on see vallatu vampiiri komöödia kohustuslik vaatamine. 4,5/5
Outfoxed: Rupert Murdoch's War on Journalism
Outfoxed: Rupert Murdoch's War on Journalism - Robert Greenwald 2004Rupert Murdoch´i isikust ja tema kurjuse impeeriumist, Fox Networkist on varemgi dokumentaalfilme tehtud, kuid ometi suutis Outfoxed midagi uut pakkuda. Nimelt näidati inimestega manipuleerimist meedia vahendusel tavalise hoiatava jutu asemel näidete varal, ehk tehti saadetest võetud kaadrite abil puust ette ja punaseks. Dokitegijad olid palganud 15 vabatahtlikku ( DVD lisa räägibki monteerijate ja vabatahtlike tiimi tööst) üle kogu ühendriikide territooriumi lindistama ja jälgima Fox´i uudiseid sõeludes Robert Greenwald´i tiimi jaoks välja vajalikku inffi . Tänu sellele koosnebki 2/3 filmist aktuaalsetest kaadritest ja intervjuude osa meedia konsultantide ja endiste Fox News Channel´i töötajatega on napim. Lõikudega illustreeritud meedianippe ja pea varjamatut ajupesu on kohalikul kes nende telekanalite mõju all elab võib-olla huvitavam jälgida kui minul. Mingi ettekujutus töömehhanismidest oli mul ikka olemas ja otseselt ei üllatanud enam miski. Nördimuse asemel oli pigem huvitav jälgida kuidas proffessionaalselt sitast saia ja sääsest elevanti tehakse, kuigi see meediamullide paisutamine, ning rahva eelistuste kujundamine puudutab kaudselt ka minu elu eestis.3,5/5
"Shut up!"
Sunday, February 11, 2007
Star Wars - Building Empire
Building Empire - Jambe Davdar 2006"Jambe Davdar´i" nime taha peituv Star Warsi fänn on paisanud internetti väga huvitavalt tehtud fändokumentaali. "Building Empire" on Star Wars: Episode V - The Empire Strikes Back miksituna behind the scenes kaadrite, subtiitrireas jooksva trivia info, bloopersitele tähelepanu juhtimise ja filmitegijate audio intervjuudega. Peale 2,5 tunnise nn. main movie veel piisavalt lisasid, suudetud on hankida seninägematuid hetki SW-i telgitagustest. Väga korralikult ja professionaalselt tehtud montaaž, hetkekski ei teki igavust kuigi olin kindel, et ei viitsi ealeski enam Star Wars´i lugusid vaadata. Davdar´i pakutav informatsioon oli aga nii põnev, et otsustasin terve seikluse veelkord läbida.
Õiged Tähtedesõja fännid teavad arvatavasti kõike oma lemmiku kohta, kuid minu jaoks olid mitmedki seigad tundmatud. Parimad olid filmist välja jäänud icebaasis ( Echo Base ) kinni hoitavate wampade ( lume kiskjate ) stooriliin ja Lawrence Kasdan`i poolt kirjutatud Han Solo ja printsess Leia lembestseenid. Wampade rünnak, Star Wars action figure´ite abil animeerituna, on ka Building Empire torrentis lisana olemas ja väljalõigatud kuuma armastustust võib näha main movies. Aga see pole loomulikult kõik, Star Wars´i eepose tegemisel juhtus palju põnevat millest filmivaatajal aimugi ei ole. Tore, et "Jambe Davdar" sellest fännidele tuttavast infost natuke ka tavavaataja jaoks välja toob. Otsige hästivarustatud torrentsaitidelt, nagu fännkraami koha pealt ikka, autoriõigused ei kehti. 4,5/5
DVD cover art on samuti tasemel, minu lemmik kaanepildid fanreliisile.
Suddenly in Vinslöv
Plötsligt i Vinslöv - Jenny Bergman, Malin Skjöld 1999Rootslased millegipärast arvavad, et selle dokfilmi puhul on tegu nende rahvusliku eripära väljatoomise ja naeruvääristamisega. Film on Rootsis kultus staatuses, kõik on seda näinud ja alati varmad sellest rääkima. Mina ei leidnud küll midagi erilist, ega rootslastele ainuomast. Väikelinna elu nagu ikka. Türi lillelaadaltki leiaks veidrikke ning koomilisi persoone küllaga, ei sellepärast pea veel Vinslöv´isse reisima. Ka ei pea ma portreteeritavate narrimist ( film seda pole, küll aga rootslased ise ) väärika tegevusena, tegu oli oma harrastustele pühendunud inimestega. Aga inimene hobiga on tervem inimene, olgu selleks siis minigolf, papagoide kasvatamine, kunstinäituste korraldamine või filmide vaatamine. Koomilisena tundub see vaid kõrvaltvaatajale kes harrastustest ise midagi ei taipa. Ühe linnakese minigolfi fännide portree, Vernon, Florida rootsi moodi. 2,5/5
Ruokala Lokki - Seagull Diner - Kamome Diner
Kamome shokudo - Naoko Ogigami 2006Postrilt nähtud Markku Peltola pilt tekitas millegipärast tunde, nagu oleks tegu Kaurismäe filmiga, ainult jaapanlastest tegelastega. Eks natuke oligi, Kaurismäe enda asemel aga andis selle mõnusa nükke terve Soomemaa - rahvas, keel ja kombed. Kolme Helsinki kesklinnas restorani pidavale jaapanlanna juhtumistele lisas kultuuride kokkupõrge ( samas nii sarnased aga nii erinevad ) koomikat, tagasihoidlikud ja viisakad jaapanlased ning ujedad purjus finnid lihtsalt on koos naljakas mix. Nii nagu kliendid proovisid riisipalle, katsetasid nunnud jaapanlannad ka kõike soomlaslikku. Käidi metsas seenel, saunatati sõpradega ja lasti isegi pits Koskenkorva vodkat kurgust alla. Kinni püüti isegi varas aga suurem aeg kulus ikkagi mõnusale lobisemisele klientidega . Jututeemadeks olid soomlaslikud harrastused - mobiiliviskamise , naisekandmise ja õhukitarri võistlused. Kõige selle kõrvale joodi tumma ja tugevat soome kohvi ning söödi isuäratavalt lõhnavaid kaneelisaiu.
Kuidagimoodi elasid pisikesed jaapani naised üle ka söögikohta külastava noore soomlasest animefänni. Pole hullemat asja maailmas kui wannabe blond otaku püüdlikult jaapani keelt purssimas ja animesarjade tunnusmeloodiaid ümisemas. Kuna nipponis seostatakse põhjamaid nõidade, trollide ja võluväega, sattus ka siia filmi kübe müstikat ja kamaluga absurdseid situatsioone. Soome DVD reliis on 3 päeva pärast, Jaapanis aga juba niikaua müügil olnud, et Kamome Diner´i asukohast Helsingis on saanud juba jaapani turistide külastusobjekt ning võetud Helsingi tuuri nimekirja. On ka põhjust, sest Ruokala Lokki on pieni mutta sympaattinen elokuva, sellainen, jonka katsomisesta jää hyvä mieli. 4/5
Kolm südit jaapanlannat suvises Helsingis.
Little Britain - 1 season
Little Britain - Steve Bendelack, Matt Lipsey 2003Käisin Helsingis gay sõbra ( Jah, ka mina olen moodne ning trenditeadlik omades gay sõpra, isegi kahte ) sünnipäeval mis lõppes Mannerheimi katu ääres asuvas poolpimedas pedekoopas ( Man´s Street ) karaoke laulmisega. Mina laulsin soome keeles Saaremaa valssi ja Leevi and The Leavingsit, ülejäänud sünnipäevaseltskond püsis eurovisiooni hittide lainel. Häält siluti kohapeal ohtra õlle ning viinakokteilidega ning natuke sai veel ka korteris enne magamajäämist veel alkot rüübatud ja pläma aetud. Raskustega saime end järgmine päev üles aetud, kavas oli Helsingi vaatamisväärsus numero yksi - Itäkeskus. Keskpäev leidiski meid Keijoga mingist kaubamaja teise korruse restoranist õlletoobi tagant. Peale paari kannu oli enesetunne üllatavalt hea ning jutt kiskus komöödia seriaalide peale. Gay´jo pidas mulle pea tunnise loengu Little Britain´i geniaalsusest, uue milleeniumi The Fast Show nagu ta ütles. Mina proovisin vaikselt Arrested Development´i promoda aga eriti viljakale pinnasele see seeme ei kukkunud. Ise aga saabusin soomest kolme LB hooajaga ja vaatasin neist esimese kohe paari päeva jooksul läbi. Keijo ei ajanud udu juttu, sari oli tõesti mega hea! 5/5
Lootusetult hale transvestiit Emily Howard kollektsioneeritaval meene tassil - want that one !!!
Babel
Babel - Alejandro González Iñárritu 2006Mehe kolmas täispikk lavastus on täpselt oma vanemate vendade moodi ja see on juba mega boring. Kas tõesti on mehhiklased nii kitsa visiooniga inimesed, või koogutas Iñárritu lihtsalt produtsentide rahapaki ees maani ja lubas kolmandagi filmi sarnaselt eelmistele üles ehitada. Võib-olla mõtleb ta, et selline laialipuistatud puzzle kokkupanemine ongi tema firmamärk. Kui 21 Grams´is tundus see veel originaalne, siis nüüd on küll kopp ees. Johnny To on teinud üle 40 filmi ja suutnud alati midagi uut pakkuda, mehhiko hobusevaraste järeltulija proovib aga vana äraleierdatud šlaagriga rahvast tantsule ahvatleda. See, et varasema mehhiko või ühendriikide linna asemel püütakse teisigi kontinente haarata ei muuda asja ahvatlevamaks. Suured rahad, võimsad võttepaigad, rahvusvaheline näiteseltskond aga lugu jutustatakse ikka samamoodi, tehes veel emotsionaalsusele ruumi loogika arvelt.
Suured rahad peaksid tähendama ka detailideni läbimõeldud sisu, ometi lipsas sisse mitu mind isiklikult väga häirivat muinasjutulist hetke. Iñárritu püüd kritiseerida USA valitsuse ülepingutamist sõjas terrorismiga on ebaveenev. Ühe turisti tulistamine ( edit. Marokos ) segastel asjaoludel ei keeruta eales üles nii suurt tolmu ning ei murra end Jaapani prime-time TV uudistesse. Brad Pitt´i tegelaskujuga oli enam-vähem täkkesse pandud. Ülbe ja rumala end maailmanabana tundva ameeriklase kehastamisega sai mees väga hästi hakkama. Tegelikult rumalus oligi filmis üks võtmesõnu. Kõik sündmused käivitusid tänu inimeste rumalusele ja disiplineerimatusele. Lollikarja järel käisid siis politseinikud ( selle filmi tõelised kangelased ) ja andsid endast parima, et korda taas jalule seada. Nõustun ka teiste arvamusega teemal, et film oli liiga pikk ja Kôji Yakusho´t näitas liiga vähe. 2/5 
Kood baabeli keeltesegaduse mõistmiseks.
Saturday, February 10, 2007
Hairspray
Hairspray - John Waters 1988Olles ikka veel John Waters´i geniaalsuse kütkeis jätkasin ühe tema hilisema filmiga. Seekord sai siis vaimustus tublisti maha jahutatud, "Juukselakk" oli eba-watersilikult igav ja üllatustevaba. Natuke naeruvääristati ja kritiseeriti rassiprobleeme, kuid tänu 60-ndatel toimuvale tegevusele jäi sõnum kaugeks ning ebatähtsaks. Näitlejad olid muidugi tasemel. Ricki Lake, Deborah Harry, Sonny Bono ning muidugi jumalik Divine. Kõigi kultuspersoonide suurepärase esituse lõi aga paari minutilise cameo stseeniga üle kunagine seksi sümbol ja lauljanna Pia Zadora. Tema beatniku portreteerimine oli kahtlemata filmi tipp. Kuulasin hiljem stseeni isegi koos Lake´i ja Waters´i kommentaarireaga üle. Ka muusika oli tasemel. Rock´n´roll´i ja soul´i soundtrack meenutas kangesti The Wanderers´i oma, viimane on aga OST´ide hulgas vaieldamatult parim. Hea muusika ja lahedad näitlejad aga kahjuks koos sisutühja pullitamise ning hambutu irooniaga. 1,5/5
Friday, February 09, 2007
Flags of Our Fathers
Flags of Our Fathers - Clint Eastwood 2006"Kas oli siis kohe banaalne film?", küsis Ops kui olin jõudnud talle juba paar minutit filmi taga kiruda. Jäin hetkeks mõtesse ja pidin nentima, et tegelikult ju normaalne film. Selline turvaliselt ja kõigile, rinnalapsest hingevaakuva penskarini arusaadavaks tehtud film. Lamedat pisarakiskumist ei olnud, kuid ka midagi vapustavalt uudset nii visuaalse kui loo jutustamise külje pealt ei näidatud. Hästi tehtud aga liiga keskpärane, et kunagi elus korra veel vaadata viitsiksin. Ja kui, siis ainult lahingustseene, mis olid tõeliselt pinevalt linti saadud. Kuna aga kõik viimasel ajal ( peale reamees Ryanit ) sõjafilmides lavastatud battle scenes on ühtmoodi head, on ka see ju keskpärane. Oeh !
Ütleme siis nii, et suvalise igava tegevusliiniga filmi muutsid minu jaoks atraktiivseks kaks asja. Esiteks Iwo Jimal toimuvad lahingud olid minu jaoks uudsed, kuna pole varem näinud ühtegi filmi ( kuigi neid on toodetud mitmeid ) sellest sündmusest. Teine seik mis mõtlema pani oli peategevusliiniga seotud "sõjaklangelaste" propagandaturnee, eesmärgiga panna rahvast sõja toetuseks riigi võlakirju ostma. Vihale ajas näha kõike seda valetamist ja vassimist millega rahvast sunniti omi poegi sõtta viima ja hiljem kooriti patriotismiga aju pestes nende taskutest viimasedki dollarid. Esimene pakkus silmailu ja teine mõtlemisainet, pisut midagi siis ikka oli. Flags of Our Fathers´i kaksikvennast, ehk Letters from Iwo Jima´st ootan enamat. 2,5/5
Homer Simpson sai kunagi päranduseks seda fotot meenutava kartulikrõpsu. Loomulikult kadus see kohe kõhtu.
Thursday, February 08, 2007
The Science of Sleep
La Science des rêves - Michel Gondry 2006Gondry on eluaeg muusikavideosid teinud ja seda märkab. The Science of Sleep ongi justkui üks videoklippide kogumik kus pidevalt tooni annab indie muusika. Mitte depressiivne shoegaze udutamine vaid rohkem rõõmsameelne pop. Peategelane Stéphane põgeneb tihti reaalsuse eest unemaailma ja tema värvi ning fantaasiaküllased unenäod ongi justkui muusikavideod. Unenäoklippide vahele ka voodivälist elu mis on nohikust Stéphane jaoks masendavalt tühi ja mõtetu. Unenägudes end kuningana tundev mees jääb reaalses maailmas elu ja tunnetega jänni, ning laseb unemaailmal vaikselt üle piiri hiilida. Tavaliselt on filmides unenägude kujutamine alati ääretult tüütu. Tehakse mingit tobedat värvidemängu, kõigutatakse kaamerat ja proovitakse mingi sürrealistlik kujutis kaadrisse saada. Välja kukub aga alati omanäolisuse asemel igavalt ja väsitavalt. Michel Gondry lavastatud unenäod olid vastupidiselt mõnusalt animeeritud ja lõbusad.
Tänu unenäokohtadele film oligi minu jaoks lahe, kahe noore naabri omavaheline romantika oli üpriski tavaline nagu ka tegelaskujud ise. Jäi selline tunne, et näitlejad ei mängi lõpuni välja, asi jääb kergelt pealiskaudseks. Jane Birkini tütar ja Mr. Jasinuemaka justkui taipaksid, et detailideni läbimõeldud fantaasiaküllase unenäomaailma kõrval on nemad teisejärgulised ja eriti ei proovigi endast paremat anda. Kokkuvõtteks võiks öelda, et uut Amélie´d ei tulnud, Gondry Eternal Sunshine of the Spotless Mind oli parem ja see unenäomaailm, see oli tõesti haaravalt võimas. 3,5/5 
Möku ja mökum.
Wednesday, February 07, 2007
Experiments in Terror
Experiments in Terror - Abstract & Experimental Horror - Other Cinema compilation 2003Sõna "eksperimentaalfilm" võiks minu teadvuse jaoks olla justkui punane vilkuv tuluke mis käsib eemale hoida. Nii palju on jõutud juba kunsti taha varjunud mõtetut punnitamist näha, et teoreetiliselt nüüdseks peaksin juba oskama kõike seda filmikunstis vältida või siis neile filmidele eriti kõrged standardid seadma. Praktiliselt olen aga ikka monkey kes satub kohe hasarti kui midagi eriti eriti eriti erilist leiab. Kuna olen viimasel ajal õudusfilmide lainel hulpinud, lasin end seekord võluda sõnapaarist Experimental Horror. Big mistake just ei ütleks aga ega pool tosinat 10 minutiliseid lühifilme ka just tujutõstev kogemus ei olnud.
Painav küll, kuid liiga segane, et seda puhast horrorit, mida ootasin, sealt piltide ja helide virvarrist tabada. Võib-olla mu soov konkreetset õudust leida keeras kogemuse nässu. Bill Morrison´i laadse montaažiga lühifilme oleks arvatavasti pidanud lihtsalt visuaalse tsillina võtma, lasta rohkem meelel kui silmal kaadritest horrorit noppida.
Parim oli minu arust J. X. Williams´i The Virgin Sacrifice, 60-ndate psühhedeelne ja koomiline lugu tummast tüdrukust, keda korterikaaslased kutsuvad mustale missale. Värvid, dope ja saatan. Ka Damon Packard´i varasem Super8-ga ülesvõetud vere ja gore vaatemäng Dawn of an Evil Millennium oli tänu Gwar´i videot meenutavale kodukino huumorile vaadatav. Lisadena oli ruumitäiteks veel B-filmide trailereid, dokfilm alateadvuse mõjutamisest ja koomiline lühiõudukas "The Haunted Mouth" hammaste harjamise kasulikkusest. Paar vaadatavat lühifilmi ja paar konkreetset ajukeppi, õiget horrorit aga ei kusagil. 2/5
Umbes 80% ajast oli telekaekraan selline - experimental you know !
Saviour of the Soul
Gauyat sandiu haplui - David Lai, Corey Yuen 1991Saviour of the Soul oli tosin aastat tagasi minu jaoks üks esimesi HK wu xia filme. Sai teist ikka päris mitu korda sõber Opsiga koos vaadatud. Filmi laenas mulle omal ajal Kuldari Poska nimeline tüüp, kes välismaa vahet sõites tõi alati kaasa hunniku huvitavat aasia kino, euroopa klassikat, animet ja USA indie filme. Hea maitse oli poisil. Mina käisin siis kassette lunimas ja sain koos Kuldari poolt kaasneva nöökamisega filmivõhiklikkuse teemal ka nii mõnegi VHS-i laenuks. Korra tassisin isegi oma 10 kilose Hitachi VCR-i Lasnamäele, et Kuldar Kitano filmidest mulle koopiad teeks. Saviour of the Soul´ist aga jäigi koopia tegemata, kuna noor filmigeenius Rainer Sarnet unustas kasseti kingaparandusse ja läinud see oligi. Nüüd aastaid hiljem avanas siis taaskord võimalus "lapsepõlve" tutvus taastada filmi uuesti läbivaatamise teel.
Olime Opsiga paar korda varem arutanud, et kas film ka nüüd kui nähtud hunnikute kaupa samalaadseid flikke, ikka nii hea tundub. Olin meeldivalt üllatunud, et nii see on. Ikka veel powerit pungil täis ja otsast lõpuni nauditav. Võitlusstseenide koreograafia on nii raju, et esialgu meenugi ühtegi teist sama hoogsat ja fantaasiaküllast madinat. Täiesti tase omaette, mitte mingisugust odava maigulist trossi otsas rippumist ja moepärast mõõgaga vehkimist. Fast and action packed, eli suoraa toimintaa. Peale stiilselt lavastatud kokkupõrgete leidus veel klassikalist HK silly comedy´it ja pisarat kiskuvat nunnult naiivset romantikat. Hong Kongi kino oma parimas vormis ja seda veel 15 aastat peale valmimistki. Lahe ! 5/5
Tuesday, February 06, 2007
Jesus Camp
Jesus Camp - Heidi Ewing, Rachel Grady 2006"Demokraatia on parim riigijuhtimise vorm seni kuni taevalik kuningriik laskub maa peale. Kuna aga jumalariik on peatselt saabumas võime me hüljata demokraatia põhimõtted juba praegu," kõneles evangeelne vabariiklasest lastepastor Becky Fischer raadiosaates. Diktor küsis talt nimelt, miks toimub evangeelsetes laste suvelaagrites totaalne vabariiklaste ja George Bush´i ( ka abordivastased kasutavad lapsi ära oma eesmärkide saavutamiseks ) propageeriv ajupesu, miks ei lasta lastel täiskasvanuna ise otsustada keda valida. Kaks naisrežissööri on selle masendava republikaanide pähetagumise ja jeesus horrori vaatajani toonud. Paar last laagrist on võetud veidike lähema portreteerimise alla ja läbi nende silmade näidatakse kõhedust tekitavat vaatepilti religiooselt fanaatilistest 12 aastastest kristlastest. Bushi lastearmee, nagu Mike Papantonio tõdeb, on vägagi sarnane oma islami fundamentalistlike enesetaputerroristide ja jihadi fanaatikutega. Nii mõnigi valgenahaline laps laagrist seaks endale pommivöö ümber, et kaitsta ühendriikidesse saabuva Jeesuse riiki.
Ilma jäetuna kõigist lapsepõlverõõmudest, pidevas hüsteerilises hirmus Saatana ees ja väärastunud pildiga elust, on see põlvkond ohtlik igale riigiaparaadile. Nende näpp ei väriseks hetkegi nupule vajutades, kõik jumalariigi nimel, kasvõi kolmas maailmasõda. Seda dokki on valus vaadata igal lapsevanemal, nii palju lapsi nutmas hüsteeriliselt hirmust saatana kurjuse ees ja armastusest vabastaja vastu on ränk vaatepilt. Ega seda laagris valitsevat usuparanoiat kirjeldada saagi, peab ikka ise nägema. Loodan, et ETV ostab selle kunagi sisse, viimasel ajal on nende dokumentaalide valik paranenud ja tihti piilutakse ka liitlase kulisside taha. Mina olen õnnelik, et selle pahempidi maailmapildi ära nägin, ootasin DVD reliisi juba pea pool aastat. 4/5
Ortodoksne evangelist ja osav laste tunnetel manipuleerija Becky Fischer.
Subscribe to:
Posts (Atom)