Taxi Blues - Такси Блюз

Taksi-Blyuz - Pavel Lungin 1990

Purjus mees teeb taksojuhile külma arve ning viimane otsib kliendi üles, tegu väikest viisi tuntud näoga ja setõttu ei osutu geniaalse muusiku leidmine keerukaks. Geenius on aga veel ka alkoholist ning ei oma hinge taga ühtegi rubla, leidub vaid joodiku jutte, et kohe saan suurema summa ja maksan võla ära, seniks aga ole hea sber ja laena veel peaparanduse jaoks kolmekas lisaks. Taksist võtab mehel natist ning sunnib teda abitöid tehes võlga tagasi teenima arvates, et muudab inteligendist lontruse sedaviisi tubliks ühiskonnale sobivaks inimeseks. Tegelikult aga on ise andeka muusiku peale hinges kade ning ega ütle ära ka kõigest "läänelikust" mida õnnetu joodik hinges ning hiljem ka kohvris kannab.

Imestate, et nii tähtis film vaatamata? Imestasin ise samuti, sest olin juba aastaid ümber Taxi Blues´i keerelnud, aga kätt polnud veel siiani külge pannud. Tore, et lõpuks julguse kokku võtsin (no olin tegelikult kaks korda varem juba alustanud, aga kummalgi korral esimesest taksosõidust kaugemale ei jõudnud), sest film meeldis mulle. Väga viisakas tasakaal draamaloo, olmerealismi (no vaadake vaid seda taksojuhi tüdruksõbra vorstipoodi, nostalgia missugune!) ning õrnalt absurdse tragikomöödia vahel. Pyotr Mamonov oli ikka väga hea, ega teistes rollides olegi kultusstaatuses viibiv muusik nii eredalt silma paistnud, kuigi tema kohalolu on alati tugevalt tunda olnud. No ega ole muidugi peaosa samuti mänginud, vähemalt nendes linalugudes mis minul vaadatud. Ka Pyotr Zaychenko hea (Väheke teistsugune nõukogude inimene kui filmis "Kadunud Siberisse")ja kahe mehe vaheline töö sujus kenasti, tulid välja nii vastandumised kui sarnasused. 4/5

Peaks nüüd veel Pavel Lungin´i Luna Pargi üle vaatama ning kusagil vedeleb ka "Mind kutsuti Arlekiiniks".