Järg 2009. aasta mängule. Ultravägivaldne, geneetilise manipulatsiooni ja koletislike viiruste pärusmaa. New York on muutunud lahingutandriks, kus kurjad korporatsioonid bioloogilisi relvi katsetavad. Pooled elanikud on muundunud poolearulisteks ebasurnuteks. Teine pool on kas põgenenud või siis täristab eelmist pihta kuulipildurist. Mängija astub mustanahalise sõjardi James Helleri botastesse, sööb inimesi ja üritab oma tütart päästa. Soolikaid ja verd lendab nagu purskkaevust. Kusagil linnas on liikvel eelmise mängu peategelane, kes nüüd kurjami rollis on.
Suur linn, palju asju leida ja palju inimesi tappa. Kuid oma olemuselt on mäng üks ühele eelmise osa koopia. Pilt on ehk natuke silmavärvi juurde saanud, aga kõik muu on sama. Mängija hüppab ja lendab ringi, viskab autodega helikoptereid alla ja maskeerib end nende ohvrite nahaga, kelle ta ära on söönud. Justkui kõik liivakastimängu eeldused on täidetud, aga mäng kukub ninuli. Lugu ei ole huvitav ega kaasahaarav, lahingud muutuvad kiiresti väga korduvaks, seejärel tüütuks. Palju väärt ideid, aga enamus jookseb liiva.
No comments:
Post a Comment