Xin leng xue shi san ying - Dongqin Lu, Fat Tsui 1994Massiivne lugu. Ja surmtõsine. Tavaliselt on ikka nii, et kui traaditantsu ja mõõgakunsti filmides püütakse ka teha tõsist dramaatilist lugu, siis väike komöödiaelement sattub ikka sisse, aga mitte siin. Väga väga tõsine lugu. Head ja halvad saavad surma, isad reedavad poegasid ja pojad isasid. Antakse hetk armumiseks, kuid see on vaid hetk ja siis taas surm ja viletsus. Ühesõnaga väga hea lugu, aga kui tsipake nalja oleks lisaks saanud, kiidaks rohkem. Meeldis väga ülesehitus kus peategelane selgus, et ei olegi peategelane ning siis taas, et ikka on ja siis unustati täiesti ning uus mees sai jälle ekraani enese valdusesse. Veidralt hüplikult käis see, mitte ei jooksutatud taustal väikest liini kes näitaks ära, et kes siin see kõige kiirema ja suurema mõõgaga mees on, vaid vahetati linaloo keskmesse sattunuid üsna järskuge lõigetega. Hea wuxia, aga jah, nii paganama tõsine. Isegi wuxia klassikalised naljakohad olid ilma otsese huumorita. Oi oi...4/5
No comments:
Post a Comment