Future Brain - Esimene album
Technoir 2012
1. Intro Future Brain (0:02)
2. Technodancing (Täna ma saan) (6:06)
3. Öö (Radio Mix) (3:48)
4. Tantsija (5:27)
5. Päev (5:04)
6. Ingel (5:25)
7. Alien (5:09)
8. 2012 (7:59)
Pehmet laiska dekaadidetagust elektropopist diskot vedav Future Brain on öömuusika. Nende esimene füüsilisel kujul ilmunud suurepärane singel „Öö“ ütleb selle tegelikult kohe ära ja tõesti on seda sinkut just õige kuulata peale seda kui kell on kesköötunni ära löönud kuid, et terve album akna taga valitsevat pimedust nõuab, sellest aru saamiseks läks mul kahjuks alul aega. Oma singlireliisidega (Öö ja Technodancing) koheselt hinge pugenud bändi esikalbumit hakkasin kuulama samal hetkel kui autorite poolt saadetud failidepaki kätte sain ja mängitasin neid kenasid sündipalu mitmed korrad, kuid õiget tunnet justkui sisse ei tulnud. Eks see hirm, et väga terviklikud singlid reliisinud bänd võib täispikka tehes pettumust valmistada, oli sees juba enne failide avamist ning suureks hirmuks avastasin, et mul oli justkui sisimas õigus – plaadi keskpaigas asetsevad lood ei vedanud kuidagi käima ega mõjunud innustavatena. Süüdistasin vokaalirohkust, sest ega laulmine pole ju Future Brain´i puhul teab mis tugev külg ning tekstirohkus pigem pidurdab muusikat, kui lisab uusi väärtusi. Süüdistasin bändi poolset kiirustamist, mille läbi paar pala liiga õrna helimustrit endas kannab ja tunduvad sooja viltpliiatsi paksu värvikireva joone asemel justkui nõelpeeneks teritatud harilikuga veetuina. Süüdistasin ennast, et olin plaadile liiga palju krediiti andnud, mõtteis end liiga üles kütnud ning jõudnud hurraa karjuda enne aktuaalse helikandja kuulamist.
Õnneks ei kestnud nördimus kaua. Esimesena lõi pettumuskuvandisse mõra aktuaalse füüsilise CD postkasti potsatamine. PDF failidena uudistatud kaanekujundus sai järsku arusaadavaks ning täiesti loogiliseks sedalaadi nostalgiamuusika puhul, minimalistlik värvide valik ning rangus tekstipaigutuses nihkusid oma kohale, andes mõista, et nii just ongi kõige parem ja õigem. Taaskord oli saavutatud tasakaal saundilise sisu ning välise külje vahel, plaat näeb välja nagu kaheksakümnendate lõpul valminud, toetades sellega samu ajastumärke ära kasutavat muusikat. Teiseks reliisisid bändipoisid oma Soundcloud´i lehel
instrumentaalversiooni Alien´i palast, tuletades sellega meelde, et muusika on neil ikka eriti mõnus ja kui vokaal ka nii väga ei istu, siis ometigi ei ole vaja sellest suurt numbrit teha. Ja lõpuks surusin CD automakki kui sõitsine hea seltskonnaga Haapsalu poole ja autoakende taga oli hämarus muutumas pimeduseks. Sel hetkel andis plaat selle laksaka ära ning taipasin, et ma mitte vaid ei püüa õllelonksude vahele ümiseda kaasa hitlugude tekstikatkeid, vaid juba ka Tantsija, Päev ning Ingel on mitmete kuulamiste läbi keelepäraseks muutunud. Ning omaseks. Keskpäeval wav´e kuulates jäi võõraks ning virisemiskohti pakkuvaks, aga öövarjus hea seltskonna ja kosutava õllega töötas suurepäraselt. Järelikult ikka peomuss ja eks sellisena "Esimene album" mõeldud oligi. Kui nüüd veel saaks selle albumi miksituna ja remiksituna, täis alternatiivseid versioone ning erineva helipildiga lähenemisi, võiks taaskord hurraa karjuda, sest miksiderohkus on alati Future Brain´i muusika puhul kasuks tulnud, aidanud täiendada ja kindlustada iga eraldi seisva träki staatust.
No comments:
Post a Comment