Hijirimen bakuto - Teruo Ishii 1972Kättemaksupõnevik mis maitsekalt ning oskuslikult segas kokku naistevangla exploitation´it, au ja inimlikkuse (tales of honour and humanity teema) draamat, intriigidega yakuzathrillerit, täringulaua tätoveeringuid, "Zatoichi legendi", korralikke actionstseene katana kasutamisega, pinku kino sidumismänge ja paljaste tissidega ringijooksmist ning lõpuks veel ka viskas lisaks imepeene romantilise liini. Viimast aga ei osatud nii oskuslikult ära kasutada ja võib öelda, et see oli minu jaoks üks suurematest miinustest, ootasin lihtsalt palju enamat hetkedest kui kunagised armujad, nüüdesed palgamõrvarid, ehk vaesunud yakuzabossi tütar ning isandata samurai, taaskord üle aastate teineteist näevad. Ootasin, et sellega kaasneb enamat kui lihtsalt paar kuuma pilku ja eneseohverdust, aga mindi seda teed, et tehti lärmakas (loe: möllurohke ) lõpp ning kavalat mängu situatsioonide lahendamisel ei pakutud. Klassikalise exploitationfilmi sisu mis toodud vaatajani parema maitse ja kenama kulgemisega kui mitmed hilisemad analoogid seda on pakkunud. 4/5
Bunta Sugawara näopilt postril veenis mind, et tegu saab olema väärt filmiga.
No comments:
Post a Comment