Dol-i-kil Soo Eobs-neun - Park Soo-yeong 2010
Väikelinna kolib ema oma kahe täiskasvanud lapsega: kahekümnendates õde ja vennaga. Mõned nädalad hiljem läheb kaduma lihtsameelse aednikust üksikisa tütar, otsingud ei anna tulemusi ning meeleheitel isa käib päevast-päeva kohalikke politseinikke palumas, et need ta tütre leiaksid. Rutiinse uurimise käigus selgub, et vastselt linna kolinud noormeest on varem süüdistatud lapseahistamises. Süüdistatud, kuid mitte süüdi mõistetud, aga ometigi piisab sellest, et kogu linna viha suunata asja saabunud perekonna suunas. Peagi läheb ka uurimist teostav politseinik rahva meelsusega ühes ning noormees veetakse lapse tapmise ja vägistamise kahtlusega jaoskonda.
Korea draama mis püüdis tõsist teemat käsitleda, kuid kukkus läbi, kuna proovis ülesehituselt ka krimifilm olla, ehk siis pigistada põnevust kuni lõpukaadriteni. Selleks aga läks vaja mängida süüdi või süütu kahtlusalune teemale ning siin oli ebausutavuse momendid ees, inimene reaalselt ei käituks nii nagu seda tegi süüdistatav. Põnevust aga oli vaja hoida, mis muidugi ka töötas, vaid hiljem lahendit nähes tekkis selline tunne nagu oleks vaatajat petetud. 2,5/5
6 comments:
aga oskad äkki pakkuda, mida sarnase süžeega aasia asjadest peaks vaatama? hm, et siis linna uusasukaid asub kohalik elanikkond ründama
jaapanlasi vist peaks olema aga muid..
Ei tule ühtegi pähe. Aga sa mine Filmiveebi foorumisse ja küsi seal Gang-pae nimeliselt tüübilt, ta tead aasia kinost rohkem kui mina.
Ja kui on küsimusi balleti kohta, siis pöördu minu poole!
No doubt.
Hea bänd!
Jesus Jones´il oli kunagi hea album nimega Doubt. No-d ees ei olnud küll.
Post a Comment