Lõpuks ometi on täitunud pereisa unistus, peale aastaid rahasäästmist on koos piisav summa, et osta perele linnaäärne kahekorruseline väike eramaja. Õnn saabus uue elukoha näol, kuid kaua ei saanud elanikud väljateenitud naudingut mekkida, sest külla tulnud vanais otsustas samuti sinna elama asuda, mugavalt tundmiseks vajalikku ruumi majas oli aga vaid isale-emale ning nende kahele lapsele. Peagi hakkas vanaisa kohalolu kõiki häirima, vaid ennast hulluks õppinud perepoeg paistis ruumikitsikusse ükskõikselt suhtuvat, kuid eks tema juba oligi peast soe. Ülejäänud pereliikmete jaoks aga oli ülekuumenemine veel ees.
Poole pealt oli selline tunne, et nüüd tõukab see Sogo Ishii tõukab troonilt Miike mittefunksivast perest rääkiva linaloo Visitor Q, kuid üsna hea pidurdusmaaga võeti hoog maha ning millegi eriti pöörasega lõpus enam ei üllatatudki, kuigi filmi lineaarselt tõusev hullus seda tõotas. See mis juhtuma hakkas oli küll piisavalt veider, kuid mitte valus ega piinlik, muie suul kõlbas vaadata, kuid naljad kõhtu krampi ei kiskunud, ega pervotsemine puna palgeile toonud. Korralik jaapanipärane mustahuumori film aga minu jaoks veits lahja. 3/5
Perepoeg kisub ufoks kätte.
No comments:
Post a Comment