Huvitav kas muusik oma seitsmenda meelega kuidag tunnetab, et tema muusikat kusagil keegi kuulab, keegi kellele see väga meeldib. Muidugi näitab LastFM kohe ära kui on plaati kuulatud aga ma mõtlen just nii, et keegi seda teada ei saa ega isegi kasu mitte, sest ma kuulasin Dreams So Real´i lugu siin filmis kolm korda, kerisin tagasi ja kuulasin taas ja taas. Sest see oli lihtsalt nii hea lugu. Plaati ei osta ja isegi mp3-e viitsi netist otsida aga niisama öösel kell kaks kuulasin ja meeldis nii väga, et tekkis tahtmine sellest kuidagi muusikuid telepaatiliselt teavitada, saata neile positiivne impulss, et nüüd, 25 aastat hiljem kuulab teie bändi keegi kusagilt maailm kuklapoolelt ja talle see meeldib.
Peale Dreams So Real´i olid siinses Athens Georgia kheksakümnendate alguse muusikaskenest rääkivs dokumentaalfilmis teisedki tegijad nagu B-52's, Pylon, B-B-Que Killers, Flat Duo Jets, Love Tractor, Kilkenny Cats, Squalls ja otse loomulikult linna kuldseimad poisid ansamblist REM. Lisaks veel said sõna reverendidest muusikud, kunstnikud ning kohalikud kultuuriinimesed. Veider, et keskööl tundsin ääretut sidet nende uut indierocki viljelevate bändide ning Athensi linnaga, ühel hetkel näitas kaamer üle Michael Stipe´i õla linnatänavat ja mul oli tunne, et olen seal käinud, et kõik on nii tuttav. 3,5/5
Rokkivad pastorid.
No comments:
Post a Comment