Triangle

Triangle - Christopher Smith 2009

Christopher Smith´i eelmise aasta horror oli üsna hea. Paksult võttes mitte just kõige originaalsem, kuid see ei takistanud üheski hetkes filmi teist poolt nautimast. Esimene pool oli lihtsalt ülesehituvat laadi, kuigi pakkus pisimomente mis kordumistele loodud lõpus tähtsust omasid, teine pool filmist oli aga põnev ja seda kena puzzle näol mille lavastaja tüki kaupa vaataja silme ees kokku pani vaid selleks, et anda mõista kui väike osa on üks inimtühjal kummituslikul reisilaeval toimuv survival thriller hulga suuremast kordustemängust, osake veelgi suuremast puzzlest. Kakskümmend sekundit lõpust oleks võinud maha lõigata aga kümme minutit enne seda toimuv oli tänu ema-poja suhtedraamale väga mõjuv. Korralik mõtet jooksutav müstiline põnevik Black Death´i lavastajalt. Viimasest kirjutan peatselt. 3,5/5

Day of Wrath - День гнева

Den gneva - Sulambek Mamilov 1985

Poisipõlves nähtud film mida ma siiani olin pidanud isegi paljastavatest screenidest hoolimata teoseks The Testament of Professor Dowell. Nüüd sai siis selgus majja, Dowell on hoopis teine film ja see mind noorena tublisti hirmutanud teos oli Den gneva. Ega nüüd enam ei hirmutanud ja tundus hoopis mitmel juhul tobe olevat, eriti filmi alguses kus kujutti kapitalistlikku luksust nõukogude vahenditega, näidates näiteks üht esinduskolhoosi parteiladvikule mõeldud puhkemaja väikest paariruutmeetrilist veetünni kui jänkimaa rikkuri erilist luksust, korteris asuvat erabasseini või siis Baltikumi vabrikute trikotaaži mis pidi immiteerima ameerika noorte rõivastust.

Algus üldse venis ja enne poolt tundi ei toimunud midagi. Siis viidi vaataja Ühendriikide sisemaa mägirahva juurde ning asi kiskus põnevaks, kuna kohalikud farmerid käitusid kõik ontlikult ning õhus oli tunda, et miskid on väga vastikult viltu. Lõpp aga taas labane ja targutav nii, et pool tundi igav, siis mõnusalt müstiliselt huvitav ning siis taas igav. Kui nüüd võtta, et Nõukogude ulmeline horrorfilm, siis tasub aga ikka vaadata, neid vist eriti palju kommunismis ei vändatud. 2,5/5

Kohtlased kohalikud.

The Changeling

The Changeling - Peter Medak 1980

Alustasin pohmelliga ja oli nii õudne, et ei julgenud üle 20 minuti vaadata. Järgmse päeva post-pohmelliga oli hirm ikka veel nii kõvasti naha vahel, et taas üle paarikümne minuti vaadata ei tihanud ja vahetasin kergema meelelahutuse vastu. Kolmandal õhtul lõpetasin, kuid jooksid siis samuti külmajudinad mööda selgroogu alla ja paar korda käis näpp pausinupul, et pinget leevendada. Kummitav maja oli ikka päris creepy, mulle kohe lähevad sügavatesse närvinurkadesse igat sorti filmid kus vanades majades toimub sõnuseletamatuid asju, liigub ringi potergeiste, vaime ja paha energia paneb uksi paukuma ning liigutab kroonlühtreid. Vastik rusuvus ja negativne aura oli ka käesoleva filmi vanas hoones tajutav ning muutis vaatamise minu jaoks päris õudsaks kohe.

Pinevust kruviti kuni saabus selgus stooris. See juhtus aga paarkümmend minutit enne filmi lõppu ning enam huvitavamaks pöörata ei suudetud, jättes seeläbi vaataja ilma eeldatavast suurest ja hirmsast lõpust. Milline pettumus, kogu film nii ihukarvu tõstvalt kõhe ja siis labane seiklusfilmile omane lõpp kus õudu ei pakkunud enam mitte miskit. 3,5/5

Maja ja tuba.

Asterios Polyp

David Mazzucchelli - Asterios Polyp
Pantheon Books 2009

Baka kokkutulekul toob Fushi mulle ikka ühe väärtkoomiksi ja järgmisel aastal samal üritusel viin tagasi lootes, et sõber on taas mu jaoks midagi ägedat lugeda võtnud ning see traditsioon ei hääbu. Sellel aastal pakuti käesolevat pildiraamatut ning taaskord ei tulnud kvaliteedis kahelda, Asterios Polyp oli igati nauditav lugemine nii stoori kui kunstnikupoolsete pildilahenduste poolest. Autorikoomiks mis taaskord tuletas meelde mõnda kiiksuga indiefilmi, sellist hale-romantilist musta huumoriga vürtsitatud komöödiat mille lavastajks mõni noor ja hakkamist täis juudinooruk New Yorkist.

Alustasin väga vaikselt, lugedes paar-kolm lehekülge päevas, kuna koomiksi ülesehitus jätab sellise üheleheküljelise stripi mulje, hoolimata sellest, et tegelikult on tegu ühe edasikulgeva looga. Ometigi sisaldab iga eht justkui väikest oma substoorit, detaili mis mahutub üldisemasse pilti, kuid töötks ka nädalalõpulehe joonealuse koomiksina. Hiljem hakkasin kiirust juurde panema ning lugesin lõpuks pool raamatut ühe pauguga lõpuni, tegu mida aga kohe khetsesin, sest vaikselt nautides pakkus teos hulga rohkem emotsioone.

Kind Hearts and Coronets

Kind Hearts and Coronets - Robert Hamer 1949

Rikka aadlipere pärijanna otsustab oma õnne nimel abielluda itallasest hobilauljaga ning selle tõttu heidetakse ta pereringist välja, suletakse ta ees tee suguvõsa rikkustele. Ema surivoodil tõotab aga poeg, et võidab tagasi kõik tiitlid ja varandused ning temast saab D'Ascoyne´i pere tunnustatud liige. Teel õigusega temale kuuluva pärandi juurde aga takistused, õigemini temast pärilusliini pidi eelpool seisvad pereliikmed ning tarmukas noormees hakkab neid ükshaaval kavalte plaanidega ära noppima, tihti aitamas saatus aga mõnel juhul ka mürk või pomm.

 

Ei peeta seda linalugu asjatult briti komöödiate kroonijuveeliks, tegu oli tõesti läbi ja lõhki nauditava linalooga mis juba valmimisaastal 1949 pakkus nii peent sõnakavalat ning täppisseatud süsimusta huumorit, et veel kuuskümmend aastat hiljem on see värske ega ole aegunud hetkekski. Võib-olla oleks vaid lõpp tänapäeval tehtuna veidike järsem olnud ja see üldine arusaam, et kuritegu on ikka karistusevääriline, on ka filmi ainsaks miinuseks. Kuritöö aga ei pea ju olema karistatav ja seda enam juhul kui selle kordasaatjaks on niivõrd fantastiline mees nagu Louis Mazzini Dennis Price´i võrratus esituses. Vimne vimka jäi viskamata ning vaatajale jäeti mulje, et patud tuleb tasuda, ilma sellise lõputa aga oleks tegu olnud täiusliku kelmikomöödiaga, sellise Profit põnevussarja koomilise eeskujuga. 4,5/5

Kõiki D'Ascoyne lordidesuguvõsa liikmeid mängis Alec Guinness.

Tom ja Fluffy

Tom ja Fluffy - Heiki Ernits, Leo Lätti, Janno Põldma 1997

Ongi lapsed juba sinna ikka jõudnud kus nendega võib vaadata pikemaid multifilme kui 4-6 minutilised Krotek´i episoodid. Ka Tom ja Fluffi animatsiooni võib muidugi jagada umbkaudu kümme minutit kestvateks lõikudeks, kuid täiesti vaadtav on see ka täispika filmina, eriti veel kuna chapteritwe üsteem tundus kuidagi väär olevat. Igal juhul istusin minagi koos oma mõmmikutega teleka taha ja vaatasin mõnuga Põldmal, Kivirähul ja Ernitsal end naerutada, sest huumor oli selline mõnus, mitmele generatsioonile suunatud naljadega. 4/5

Poisoned by Polonium: The Litvinenko File - Rebellion: The Litvinenko Case

Bunt. Delo Litvinenko - Andrei Nekrasov 2007

Andrei Nekrasovi viimane film "Venemaa õppetunnid" meeldis mulle väga, aga paar aastat varem valminud dokumentaaliga nii suurt emotsiooni ei tekkinud. Suuresti oli põhjus lavastajapoolne kes kohati käitus pooli võttes liiga vaatajat juhtivalt, hüppas rabedalt siia-sinna ning lõpuks ei osnudki nagu kogu teemat kokku võtta, mitme eri ojana voolama hakanud filmi Litvinenko nimega haarata. Kindlasti tasub vaadata, kuid sedalaadi informatsiooni pakkuvad linalood ei tohiks kunagi kõhklevad või ebaselged olla, vaid peavad selgelt sõnumit välja tooma. Boonusena oli veel lühifilm Trepashkinist ja Moskva pommiplahvatustest rääkiv "Blowing Up Russia", viimast olin varem näinud, kuid vast unustanud sellest kirjutada. 3/5

Heh, Raudse Felixi pilt on ikka endise kagebiidi seinal.

Foetus - Male!

Foetus - Male! 1993

01. Free James Brown
02. Fin
03. Hot Horse
04. English Faggot
05. Faith Healer
06. Honey I'm Home
07. Butterfly Potion
08. I'll Meet You In Poland
09. Anything (VIVA)
10. Death Rape 2000
11. Stumbo
12. Behemoth
13. Your Salvation

Selline räparock´i industriaal mida ma erilise hoole ja armastusega oma kõrva alla ei lase, kuid siin mängiti ju ikka üht mu lemmiklugu (tõsi küll, mulle meeldib see hoopis Alan Wilder´i esituses), suurepärast Faith Healerit. Muus osas jättis külmaks, kõlbas taustaks mängima aga kuna minul üheksakümnendate alul J.G. Thirlwell´i loomnguga otsest suhet ei olnud, siis fännamisest on kauge rääkida. Rohkem selline "kõlbas kah!" asi.

100 Days Before the Command - Сто дней до приказа

Sto dney do prikaza - Hussein Erkenov 1990

Hangiti filmimiseks luba NL-i Kaitseministeeriumist ning tänu sellele on kõik linti saadud materjal üles võetud ehtsates sõjaväeosades ning statistidena kasutatud hetkel koossseisus olnud ajateenijaid. Luba nuiati aga petu teel, näidates võltsstsenaariumi mille järgi ei olnud kunagi plaanis filmima hakata. Mina olen aga täiesti kindel, et selle niinimetatud libakäsikirja järgi oleks saanud hulga meeldivama filmi, kuna püüad sa seda ekraanilt nähtud kunstilisust võtta ükskõik millise nurga alt, ikka jääb kõvasti vajaka. Oli muidugi momente ning absurd ajas paaril korral muigama, kuid suures plaanis hajuv ning igav.

Eks seda tajusid lõpuks ka tegijad kui proovisid leida teosele turundusniši, sest miks muidu vaid õhkõrnalt kumavaid poiste poolt üksteisele heidetud naeratusi ja imepisikesi, vaataja poolt poolensti juuredmõtlemist vajavaid allhoovusi reklaamitakse välja kui üht gayfilmi. Otsese geitamisega ei olnud küll midagi ühist, ikka rohkem üks punnitatud turundusnipp. Paari mõttega aga muidu üks sisutühi punnitamine lagunevast Nõukogude Liidust. 2/5

Totally gay!

Bad Brains - Live At Innertube, NYC

Bad Brains - Live At Innertube, NYC 1980

Riot Squad
Right Brigade
Paranoid (Black Sabbath - Bad Brains remix)

Bad Brains on nii kõva bänd, et isegi tema kuue ja poole minutilisest teleesinemisest tehakse oma bootleg plaat. Kuus minutit ja kolm lugu puhast punk-hardcore energiat. Piisavalt, et minu akusid täita ning nüüd plaanin ühe filmi asemel täna öösel kolm ära vaadata. Tänan teid Halvad Ajud!

Career Opportunities

Career Opportunities - Bryan Gordon 1991

Frank Whaley on ikka üks läbini ebameeldiv näitleja. Ei saa ma sinna midagi parata, nii kui mees ennast näole annab, langeb mu arvamus filmist koheselt. Mitte nüüd, et see Career Opportunities oleks muidu hea film olnud ja Whaley pärast sakkis, oh ei! Sakkis selle tõttu, et korraliku dramedy asemel oli lõpuks mndud labae komöödia teed ning olen üsna kindel lavastaja enese huumorisoone eelistamises käsikirja autori John Hughes´i ees. Need Hughes´ile omased momendid olid sees ja nauditavad, kuid lõpuks näidati tobedat janti. 2/5

Jennifer Connelly öösel inimtühjas kaubamajas.

Aerosmith - Texxas Jam

Aerosmith - Texxas Jam 1978

01 Rats in the cellar
02 Seasons of wither
03 I wanna know why
04 Walkin’ the dog
05 Walk this way
06 Lick and a promise
07 Get the lead out
08 Draw the line
09 Sweet emotion
10 Same old song and dance
11 Milk cow blues
12 Toys in the attic

Ma arvan, et mu blogi lugejate hulgas ei ole inimest kel Linklateri Dazed and Confused veel nägemata. Mäletate kuidas noored filmi lõpus läksid jalkastaadionil lahku, tuju kõigil maas, sest tundus justkui oleks koolilõpuga ka kogu elu otsa saanud, kuid siis hõikas keegi, et ärge siis unustaga, nädala pärast lähme kõik koos Aerosmith´i kontserdile ning see oli justkui märk kõige jätkuvusest, eesmärk mis taas vanad sõbrad j uued seltsi sattunud kaaslased kokku viib. Vaat mina olen mitmeid kordi mõelnud, et millisena võis see keikka neile noortele olla, millist Aerosmithi nad laval nägid ning nüüd seda paar aastat hiljem, kuid samas kohas, linti võetud bootleg konsat vaadates mul see õnnestus ja pean nentima, et täitsa mõnus fiil oli kogu etteaste juures. Kohati tundus isegi, et kaamera sai vilksamisi fookusesse Huntsville´i noori.

The Crazy Family

Gyakufunsha kazoku - Sogo Ishii 1984

Lõpuks ometi on täitunud pereisa unistus, peale aastaid rahasäästmist on koos piisav summa, et osta perele linnaäärne kahekorruseline väike eramaja. Õnn saabus uue elukoha näol, kuid kaua ei saanud elanikud väljateenitud naudingut mekkida, sest külla tulnud vanais otsustas samuti sinna elama asuda, mugavalt tundmiseks vajalikku ruumi majas oli aga vaid isale-emale ning nende kahele lapsele. Peagi hakkas vanaisa kohalolu kõiki häirima, vaid ennast hulluks õppinud perepoeg paistis ruumikitsikusse ükskõikselt suhtuvat, kuid eks tema juba oligi peast soe. Ülejäänud pereliikmete jaoks aga oli ülekuumenemine veel ees.

Poole pealt oli selline tunne, et nüüd tõukab see Sogo Ishii tõukab troonilt Miike mittefunksivast perest rääkiva linaloo Visitor Q, kuid üsna hea pidurdusmaaga võeti hoog maha ning millegi eriti pöörasega lõpus enam ei üllatatudki, kuigi filmi lineaarselt tõusev hullus seda tõotas. See mis juhtuma hakkas oli küll piisavalt veider, kuid mitte valus ega piinlik, muie suul kõlbas vaadata, kuid naljad kõhtu krampi ei kiskunud, ega pervotsemine puna palgeile toonud. Korralik jaapanipärane mustahuumori film aga minu jaoks veits lahja. 3/5

Perepoeg kisub ufoks kätte.

30.10.10 Hingedepäeva äng Plink Plongis

Electromagnetic Girlfriend

Denpa Teki na Kanojo - Kanbe Mamoru 2009

Kaks kolmveerandtunnist psühholoogilise thrilleri pärusmaalt leitud põnevuslugu kerge horrori ja romantika puudutusega ning anime vormis. Lood kusjuures väga head nii paljukest kui ühes 45 minutilises raamis arendada või üles ehitada saab, pinevus püsis ning ka lahendid ei olnud rumalat laadi. Ette võiks heita vaid kehva pliiatsit tegelaste kujutamisel, mõnes kohas liiga staatilisi taustasid ning mõningate suhteliinide voolavust mis eeldaks vähemalt tosinast osast koosnevat sarja ja mitte vaid paari OVA-t. Aga järsku vorbitaksegi edasi, mine tea? Mna vaataks paar koolilaste vägivalla ja goremaigulist krimilugu veel. 3,5/5

Ihukaitsja.

Anarhia ENSV-s. Eesti punk 1976-1990

Tõnu Trubetsky - Anarhia ENSV-s. Eesti punk 1976-1990
Varrak 2009

Alul mõtlesin raamatust pikemalt kirjutada. Vedada näpuga lehekülgede kaupa järge, näidata lausrumalustele ja paljastada ühe egorallist segi keeranud mehe nartsisismiilmingute kõige rõvedamaid vorme, kuid nüüd on ju lausa häbi asi ta nimegi suhu võtta, teab mis rumalaks tegeva haiguse kood sinna tähtede vahele kinni hüütud on. Nii, et annan "tema kelle nime viisakates peredes suhu ei võeta" raamatu pikemat analüüsi tegemata omanikule tagasi, muidu veel mõni sõber märkab, et mul selline rumal kirjavara riiulis ja järsku mõtleb veel, et minu enda ostetud, krooniga kurjust toidetud ja pimedust nuumatud. Ei ei, häbi asi selle pseudoajaloolise vassimise riiulis hoidmine.

Poisid, tõmmake koomale ja tehke Tõnnile ka ruumi!

Russian Lessons - Уроки русского

Russian Lesson - Olga Konskaya, Andrei Nekrasov 2009

Olin käesolevat teost kuid netist otsinud ja lootnud, et mõni skreener on vasakule pandud aga mida ei olnud, seda ei olnud. Ootmatult näitas seda aga hoopis ETV ja kuna meie peres vaadatakse televisioonist laias laastus vaid AK-d, siis õnneks mainiti meie uudistesaates ära, et kümne minuti pärast algab selline dokumentaalfilm ja ma teadsin oodata, saatsin lapsed pesema-magama ja keersin teleka köögi suunalt diivani poole. No juba sissejuhatusega võitis Andrei Nekrasov mu südame kui tunnistas, et venelased on eestlastele enim valu teinud rahvus. See kinnitus sättis justkui terve filmi õigele lainele nii, et ma andsin lavastajale isegi andeks mõned rumalad pisidetailid-stseenid mida viisakas inimene olek kasutamata jätnud. Suurepärane töö Gruusia konfliktist või sõjast, nagu poliitiliselt parem hetkel kasutada oleks ning tänud Abhaasia veresaunade valgustamise eest. Need sõjateated olid minust omal ajal kaugelt mööda läinud. 4,5/5

Andrei Nekrasov