Dragon Head

Doragon heddo - Jôji Iida 2003

Olin just lõpetanud Stone´i World Trade Center´i´vaatamise ja otsustasin enne magamaminekut veel ühe filmiga algust teha, Nuksi soovitusel hangitud jaapani sci-fi põnevikuga Dragon Head. Filmi algus oli täielik järg WTC-le, ainult "saatanamaja" varemetes kinniolemise asemel olid jaapani noored jäänud varingu tõttu lõksu raudteetunnelisse. Kaks poissi ja tüdruk, kõik 16 aastased õpilased, olid ainsad ellujäänud kogu kiirrongi sadadest reisijatest. Koolikiusamise all kannatanud noormees hakkas aga varsti vaikselt vägivaldseks ärapöörama ja kahel peategelasel ei jäänud muud kui ventilatsioonitorude kaudu tunnelist põgeneda. Maapeale jõudes aga avanes koolilastele hirmuäratav vaatepilt - maa oli hävinenud, linnad varemeis ja taevast sadas lumena raskeid halle tolmuebemeid. Vulkaanipursetest ja muudest looduskatastroofidest räsitud maa aga pole ainus ellujäänute vaenlane. Tänu magnetpooluste nihkumisele olid ka katastroofi üleelanud inimesed peast sassi minemas, vägivaldselt hullumas. Käsikäes alustavad Teru ja Ako ohtlikku rännakut läbi hävinenud maa koduse Tokio poole, kohates teel nii abistavaid kui verejanulisi harvu katastroofis ellujäänud inimesi. Rohkem survival horrori kui stiilipuhta sci-fi suunas olev vaatemäng oli põnev ja nauditav. Kahju ainult, et seda suurelt kinoekraanilt vaadata ei ole võimalik. Massiivsed kaadrid põgenejate ümbert maju lõhkuvatest vulkaanipursetest ja võimsad panoraamvõtted hävinenud linnadest kus peategelased pisikeste sipelgatena varemeil ronivad lausa nõuavad enamat kui teleka ekraan. Parim katastroof-film siiamaani tänu oma kergelt väärakale sisule ja omapärasele elu peale elu kujutamisele. Äge ! Filmi lõpp ise on juba klass omaette. Nagu koolilastest tegelastega sci-fi ja horrori puhul tihti, põhineb seegi film mangal. 4,5/5
Noored on leidnud ajutist kaitset relvastatud meeste juurest.