Blessed by Fire ei tahtnud hästi töödata sõjafilmi ega draamana. Lahingukaadrid olid kehvalt lavastatud, mürskude asemel plahvatasid "bensiini pommid" ereda leegi ja musta kummisuitsuga ning öövarjus peetud lahing meenutas pigem statistide edasi-tagasi sebimist. Ka flashback´idena jutustatud lugu kolme noorsõduri sõprusest oli imalalt tavaline. Aga teema ise - Faulklandi sõda, oli minu jaoks tänu vähesele varasemale teabele huvitav. Mäletan küll lapsepõlve uudistest kui sõda peeti, kuid hiljem pole mõte sellele konfliktile tihti sattunud. Korra nägin Discovery kanalilt mingit dokki, kuid sedagi vaid poole pealt. Malviinide sõda näha läbi tava reamehe silmade oli igati hariv. Kuigi detailitäpset infot lahingute kohta ei antud, said aimuse nälgiva ja külmetava armee meelsusest ja varustatusest. Vahele näidati ka dokumentaalkaadreid briti armee tegevusest ja hiljem ka argentiinlaste alistumisjärgsest kaosest. Põhimõtteliselt said suure pildi peas kokku panna. Peale armee jõuetu juhtimise sai oma kriitika kätte ka Argentiina hetke majandus, sõjaveteranide kehv abi ja üleüldine töötus riigis. Vaadata tasub vaid Faulklandi sõja visualiseerimise pärast, laim stoori ise, suvalised näitlejad ja muu pisarakiskumine mõtetu. 2/5
Võitlusmoraali minetanud külmetavad nekrutid.
No comments:
Post a Comment