Apocalypto

Apocalypto - Mel Gibson 2006

Kino annab võimsama elamuse kui film seda väärt on. Näiteks kinost tulles hindasin The Prestige´i palju kõrgemalt kui teeksin seda nüüd. Õnneks Apocalypto oli jõudnud enne blogi täitmist paar nädalat laagerdada, võimsad massistseenid ja ilus värviline looduspilt meelest hajuda ning film paljastada oma nõrga skeleti. Suurteos maiade kultuuri allakäigust oli üpriski banaalsel ja ebatõepärasel stsenaariumil põhinev. Ääretult massiivse ja suurejoonelise linateose käsikirjameister oleks võinud ikka natuke tavaliselt maamehelt nõu küsida. See niinimetatud maalähedane taip oleks kohe seletanud, et Keilas elav inimene ei saa olla absoluutses teadmatuses kõrvalasuvast suurlinnast Tallinn. Filmis aga elas hõim pooleteistpäeva jalgsimatka kaugusel asteekide pealinnast teadmata sellest midagi. kõrvalasuvast suurlinnast Tallinn. Ütleks, et suurlinna kõrval ei saa paarisaja meetri kauguselt alata tihe dzungel, kuna aastakümneid kestnud küttepuude tarve oleks selle ammu paljaks teinud. Taiplik meel saadab ka mahajäätud lapsed rüüstatud külla tagasi, kuna laps läheb kohta kus on vähemalt mingigi peavari, mitte ei jää metsa kännu kõrvale kükitama. Selliseid lolle pisiasju oli film täis ja kui lugeda triviat oli möödapandud ka ajalooliste seikadega nii arhitektuuris kui kombestikus. Suur raha ja suur töögrupp, kuid kedagi polnud ütlemas, et poisid nii ei ole reaalne. Ajaloofilm 21 sajandil peaks ikka olema rohkem läbimõeldud. Algus nagu lubab sisu poolest midagi, kuid varsti otsustab Gibson pöörduda tagasi tuntud ja turvalisse emotsioonikiskumisse. Terve see rase naine kaevus teema haises nii tugevasti tüütu ebaoriginaalsuse järele ja ka filmist The Naked Prey mahaviksitud lõpp muutsid filmi nii tavaliseks, et lausa häbi. Samas siiski eelmise aasta parim ajaloolise taustaga film ja mõnus oli vaadata. 2,5/5

Seiklused Sekontias.