Filmi tegemise ja linastuse aegu räägiti stoori meie ajakirjandus risti-põiki läbi ja tänu sellele tulid isegi tegelaste suust öeldud lausedki tuttavad ette. Kahjuks aga minu jaoks film ise sisu etteteades midagi ei pakkunud. Moodysson on tublile rootslasele omaselt sotsiaalse ahdingu kujutajana hea, mina eestlasena vaid vilets vastuvõtja. Tunnen end hoopis solvatuna kui "nimetu" endise sovjetimaa määratakse koidulapildiga rahatähte kasutades üheselt kindlaks. Kunagi veel proovisin filmifoorumites võõramaalastega vaielnud, et tegevus EI TOIMU Eestis aga Moodysson´il oli ikka asi selgelt ära sätitud. Inimkaubanduse vastaste teoste lipulaev näitab maailmale Eestit kui selle julma kuriteo tüüpilist kodumaad. Endine nõukogude riik oleks pidanud anonüümsem olema, pole ime, et mind ennastki on foorumites alaeliste prostituutide teemaliste naljadega kostitatud. Mitte ainult, et iga teine filmifriik laiast maailmast teab tegevuskohana Eestit, paljud neist peavad "Lilja 4-ever´it" ka eesti filmiks. Tahaks ikka uskuda, et meil need asjad nii hullud ei ole. Loomulikult on paljud lääneriikidesse prostituudiks, kuid nii tobeda petuskeemiga, võltsitud passiga ning nii noored vaevalt. Tekib taas küsimus, miks on vaja ühe tüdruku moosimiseks ja Rootsi saatmiseks teha mõttetuid kulutusi, kui mõnedki oleks valmis seda teed palju vabatahtlikumalt jalgealla võtma. Realism tuuakse hetkeks ohvriks. Julmus ja ebaausus jätavad vaatajasse sügavama jälje kui tõepärasuse nimel juuksekarvalõhestamine. Kahjuks vaatasin filmi ETV-st ja The Sandrew Metronome´i reliisitud DVD-d ei oma. Oleks vägagi tahtnud kuulata Lukas Moodysson´i The Guardian´ile antud pooleteistunnist intervjuud mõtetest filmi tehes ja vaadata diskil boonusena olevaid UNICEFi ja Amnesty Internationali lühipromosi. Võib-olla kunagi tuleb isegi DVD hankida tänu intrigeerivale seosele eestiga, filmi enda pärast küll ei tasuks. 2,5/5
Chapter 6. nimi "The Pentagon" on vaid eestlasele arusaadav.
No comments:
Post a Comment