The City of Violence

Jjakpae - Seung-wan Ryoo 2006

Aasias on kõik peapeale pööratud. Enne tootis Korea keskmisest paremaid realistlikke thrillereid ja Hong Kongi hooleks jäi natuke ülepingutatud põnevike turule paiskamine, kuid nüüd on kohad vahetunud. Hongkong on suuna võtnud tõepäraste karmide krimipõnevikele ja korea kinotööstus toodab ülevõlli keeratud keskpärasust. Kui HK võidab žhanrimuutuses ( näiteks Derek Yee võrratu One Night in Mongkok ), siis "The City of Violence´it" näitena tuues on endine Silla kuningriik kaotaja rollis. "Vägivalla linn" on sobimatult ülepingutatud, hüper-coolid mehed on veel OK, aga nende supermanlikud kaklusvõimed ja väljamängimata jäänud kättemaksutahe on hale. Suureks miinuseks on ka muusika valik. Tobedisko kõrval tundus eriti klišheelik kättemaksu hetkel tinisema hakkav Desperaadost inspireeritud mehhiko kitarrimuusika. Ka stoori on tavaline. Revange ! Sõpruskonna ühe liikme mõrv paneb pättide tabamiseks liikuma suurlinna politsei inspektori kes vahendeid valimata peksab kurjamite seas oma tee tapjani. Abiks on omal käel juurdlust alustanud kompromissitu pisipätt, kunagise sõpruskonna noorim liige. Kahe mehe armee võitlebki lõpuks rusikate, raudkangide ja mõõkadega kuni õiglus on taas jalule seatud. Tandem ei kohku tagasi ka 40 liikmeliste kampade kallale minekuga, tase missugune. Sisaldas üksikuid häid montaazi ja huvitavalt lahendatud võitluskoreograafia hetki. Postrid on muidugi korralikud nagu koreas kombeks, kuid üldpilt jäi lahjaks. Kestvus poolteist tundi, mis tähendab kahetunnise Directors cut´i peatset ilmumist, täiendatud versiooni uuesti vaadata aga ei viitsiks. 2/5.