Burn After Reading - Ethan Coen, Joel Coen 2008Mõnikord tuleb ikka tunne peale, et oled mingi värdjas ja meelepoolik, sest vaatad filmi ja loed mitmete eesti blogijate arvamust asjast ning lõpuks ei nõustu nende hinnanguga ega hüüa vaimustunult kooris kaasa. No mida kuradit nad selles filmis leidsid? Kas tõesti on mu maitse nii erinev, nii freaky negatiivses tähenduses? Ma saan Sopranost aru kes kohustuslikus korras kiidab igat uut filmi ja peab sellel kuul linastuvaid teoseid eelmisel kuul kinos käinud filmidest alati paremaks. Ma saan aru Brunost, LFT-st ja Raulist kes said mida ootasid, meelelahutust kerge non-hollywoodi mekiga, ja võisid igati rahule jääda, kuid ma ei mõista Fletchut, Forzat ja Paranoiakat. Fletchu toob nõrkused tagasihoidlikult välja kuid jääb hurraa! laviini alla ja vabandab neid puuduseid, Forza laseb end Coen´ide loomingu inertsist juhtida ning Paranoiadiskensi lemmikkoht kus Clooney pargipingilt püstikarates tolatsema kukub oli IMO eriti hale.
Kõigile meeldis aga mina olen huumorivaene värdjas, mind ei ajanud kordagi see jant naerma ega kutsunud esile isegi muiet. Minu jaoks oli film fantaasiavaene, sest kuigi 2/3 võetakse kenasti tuure üles, jäetakse lõpus asi tilpnema, oskamata laialipillutud niite vaimukalt taasühendada. Ükski näitlejatest ei säranud, sest nad mängisid täpselt ise-ennast, Clooney oli nagu Clooney, Malkovich oli Malkovich ja proua Coen nagu proua Coen ikka.
Vaatad filmi ja saad aru, et hästi tehtud aga see peaks tähendama ka head sisu. Mida aga polnud, seda polnud ja ülejäänud filmiblogijatel hinge väristanud komöödia tundus minu jaoks täiesti labane jant millel õige screwball-comedy jaoks jäi puudu hingest, kiirusest ja teravusest. Ajades kokku posu tuntud nägusid ja kästes neil tolatseda keskpärase väikese indiefilmi raamides, ei ole veel automaatselt hüva otsus, vaja läheb ka filmi karismat ja originaalsuse nüket. Lubades Fletchu blogis, et arvatavasti hindan filmi nõrgemaks kui ülejäänud, ei osanud ma veel arvatagi, et kohe poole võrra, lootsin ju tööst ikka elamust. 2/5
40 comments:
Minule meeldis see selle pärast, et ta tögas kenasti oma žanri filme. Eriti mulle meeldis venelaste kujutamine, see oli nagu rusikas silmaauku :) Kui spioonikaid ei vaata, siis on see arvatavasti täiesti mõttetu asi...
Arvustaja väärtus ei seisnegi teistega kaasaklähvimises. Arvustajal ei pea isegi alati õigus olema. Tema ülesanne on panna lugeja asja üle mõtlema. Kui sul õnnestub supi hõngust leida veel senimainimatta koostisaine on su degusteerimine korda läinud.
omaarust nagu jõudumööda ikka vaatan aga seda tögamist küll ei märganud ja ise käesolevat spioonika žanrisse ei liigitaks. UUemad spioonikad liiguvad veits teistel radadel ja vanakooli külmasõja thriller kuhu ta vene sideme pärast paraleelina kõlbaks, on ajalielt liiga kauge. Mis aga venelastesse puutub, siis neid näitas liiga napilt, et millestki otseselt haarata saaks. Näiteks hiljuti vaadatud RockNrolla vene kuulikindlad dessantnikud olid palju parem kitš kui siinse filmi kultuuriatašee.
@paawo
pigem ma ise olen ka imestunud, et minu hinnang üldsusest nii erinev on. Proovin siis mõelda, et kas mina olen veider ja ei pane pihta või on teistel mingi E-tableti poolt esilekutsutud eufooria. :)
Kõik oleneb häälestusest. Mul sa üksvahe villand praekartulist. Emakese retseptivalikuid võib liigeste peal kokku arvutada. Ja pea iga nädal seda ikka sadas söögilauale. Asi muutus jälle söödavaks, kui ma hakkasin neid majoneesiga üle valama.
Coenid on alati sama "lihtinimese masterplan läheb kohutavalt untsu" lugu erinevates variatsioonides lavastanud. Sulle võib see õlle kõrvale veel tore kõhutäis olla aga mõni alles avastab selle retsepti erinevaid vürtse, õgib portsioni ära aplalt ning küsib veel juurdegi.
Ei pruugi su maitse olla kehv ega ka film - lihtsalt ajaga muutuvad toitumisharjumused.
Novot, räägis söögist ja kohe on minusugusele õgardile kõik selge. Olen rohkem tšilli kui majoneesimees.
Ma oleks hindeks pannud kuus, kuid otsustasin kaheksa kasuks kuna see oli minu arust esimene vähegi hea Coenite komöödia.
Kusjuures, mul oli täiesti vastupidi - esimesed kaks kolmandikku vaatasin kulm kortsus nagu mõnda hr. Kempi dokumentaali ja viimane kolmandik päästis minu jaoks kogu filmi. Pole väga ammu nii südamest naerda saanud.
Ei ole suurem Coenite fänn kunagi olnud, aga see film meeldis. Meistriteoseks ei nimetaks, aga mõne aja pärast võiks vabalt uuesti vaadata.
FY Trash.
Nüüd läksid küll püha lehma kallale. This means war! Hähäh!
Njah, hetkel lihtsalt selline tunne, et lõpetaks kirjutamise üldse ära, kui must AINULT nii arvatakse.
Segaduste vältimiseks: see minu eelmine kommentaar oli siis Trashi pihta.
Tahan näha verd!
Igatahes tänan praegu Jumalat, et olen sel aastal kõigest kaks uut filmi vaadanud ja pole neist blogis kirjutanud. Veel.
ralf:
esimene vähegi hea Coenite komöödia? nagu päriselt?
Coenid on teinud ainult kaks mittekomöödiat (millers ja no country. jah, fargo oli ka comedy) ja kõik.
aga teemasse, BAR oli suvaline reklaamipaus võrreldes nende varasemate asjadega (O' bro, Ladykillers, Lebowsky)
Oleneb mida komöödiana võtta. Sinu arust oli Barton Fink komöödia? Või Blood Simple? Mina olen otsekohesteks komöödiateks pidanud vaid Raising Arizonat, Hudsucker Proxyt, Big Lebowskit ja Oh Brotherit, ja ükski neist ei meeldi mulle karvavõrdki nii palju kui sinu nimetatud linateosed.
Ära nüüd kamraad Soprano nii südamesse võta, see oli mõeldud sõbraliku nükkena, kuid siiski nükkena. Mind paneb tõesti siiani imestama sinu entusiasm kohe-kohe kinno jõudvate või just-just eellinastunud filmide suhtes, tihti tundub justkui tantsiksid tulistel sütel ja paratamatult hakkab see pigem paistma MPDE promona kui objektiivse suhtumisena filmi enese tasemesse. Vähem "Filmimöla" mölisejatega kaasa "mölisemist" ja rohkem rusikaga makku andmist! Viimane lause on niisama öeldud, ei õpeta siin kedagi ega nõua midagi.
"Burn After Reading" on ikkagi veidi teistsugune komöödia, kui tavalised kinos linastuvad. Tegu on ikkagi Coenitega. Filmi headust peaks näitama ka kõrge taseme tunnustused:
* Kuldgloobuste nominent komöödia/muusikali kategoorias
* Writers Guild of America parima orginaalstsenaariumi nominent
* BAFTA parima originaalstsenaariumi nominent.
Nagu näha asjatundjad ka hindavad kõrgelt filmi. Tegelt on nii, et maitse üle ei vaielda ;)!
Mina näiteks jälle ei saa aru, miks nii paljud täiskasvanud "WALL·E'st" ja "Kung Fu Pandast" hirmsasti vaimustuses on. Suht tavalised lastlele mõeldud multikad, muud ei midagi.
Burn After Reading´i nominatsioonide ja autasude kohta võib laiali venitades öelda, et George W. Bush oli ju ka USA presidendt aga kas just parim "valik". He he!
Hakkan täna vaatama Jonathan Demme´i Swimming to Cambodia´t Spalding Gray-ga ja olen kindel, et vaatamata tõsisele backroundile, saan rohkem naerda kui hetkel jutuks olevas spioonikomöödias.
Kurb, et oled vale arusaama saanud. Ei promo kedagi ega kiida midagi asjatult, vaid annan kõikidele filmidele ausa arvamuse. BAR oli minu silmis 8/10 väärt - olen Coen'te austaja. Ootan täpselt neid filme, mida näha tahan. Eellinastustele ei kibele, vaid kutsutakse täpselt nii kuis jumal juhatab ning ei hakka kingitud hobuse suhu vaatama. Isegi kui pakuti Punisher: War Zone, mis sai mult korraliku maksahoobi: 3/10
Mina tean juba kindlalt ette öelda, et War Zone saab minult küll vähemalt kaheksa - oleme ausad, kui filmis on kurjamiks üleni hävinud näoga sadist ja peategelane leiab vähemalt 100 viisi kuidas pättidel päid maha võtta siis ei saa vähem panna.
TRANSFORMERS 2!!!
AUTOD MUUTUVAD IKKA VEEL ROBOTITEKS!!!!
Minu 2xCoen edetabel oleks:
No Country for Old Men - suurepärane austusavaldus seitsmekümnendate krimifilmidele ja borderline´i legendidele
Barton Fink - justkui Pat Hobby lood filmilinal
The Big Lebowski - püha tsill
:D
Mul endal näe, jäi kirjutamata sellest arvustus. Kahju kohe praegu. Oleks ehk huvitavat tagasisidet saanud.
Mind veeti seda filmi vaatama teiste algatusel. Ise olin neutraalselt meelestatud. Kõik kiitsid jah blogides, kuid ma olin Coenite komöödiaid varemgi näinud. "Oh vennas, kus oled?" ajal jäin poolepeal praktiiselt magama ja Intolerable Cruelty peale sattusin, kui see telerist tuli, vaatasin mõne minuti ja jäin kindlaks arvamusele, et ma ei viitsi seda filmi vaadata.
Burn After Reading oleks mult arvustuses saanud positiivse hinde. Mulle meeldis täiesti. Selline mõnus tagasihoidlik film. Pitt oli mõnes kohas naljakas, mõnes kohas tolatses üle. Hiljuti lugesin Graham Greene'i "Meie mees Havannas", mis oli muidugi parem ja mitte väga samasse teemasse, kuid filmil oli sarnane mahedalt humoorikas pilk spioonindusele, nagu raamatulgi ja lõi seose. Raamatut aga kui soovitan meelsasti teistelegi, siis filmi, kuigi ise jäin rahule, võib vahele jätta.
Quiet American oli vist ka Green´i järgi tehtud, film mulle täitsa istus.
Tasub märkida, et ma olin vaatamise ajal ka natuke vintis. Kui jook muudab naised ilusamaks siis ehk ka filmi paremaks.
Kui jooki panna, siis tuleb ikka pulli teha, naisi rabada ja illi ajada aga mitte filme vaadata.
ah Ralf, mis sa nüüd põed, sa ei pea vabandama. ning kui Trash veel midagi möliseb sinu maitse üle, ütle talle, et mine persse hipi ja pane edasi nii nagu ise heaks pead.
Hipi? HIPI? [b]HIPI?[/b]
Ütleks siis veel, et paksmagu, nats või prillipapa aga ei, kohe kõige julmemate sõnadega.
Hei, ma vaatan enamus filme purjuspeaga!
Ma vaatan klaasi piima ja juustuleivaga, vahela ka tükk šokolaadi või banaanid-õunad.
õunad-banaanid?
õiged mehed joovad piiritust kui filme vaatavad
Õiged mehed hukkusid kõik kangalaslikult Taipale-liinil.
Me ka vaatasime ära ja mulle meeldis ikka väga
Dagö fännidele pidi jah kuidagi eriliselt südamelähedane olema.
Ei maksaks nüüd kohe dagö fänniks sõimama ka hakata - sel võivad valusad tagajärjed olla
Mis siis juhtub? Kingid mulle ka mõne Dagö plaadi või? Õudne!
Ma ei saa naeru pidama.
Täpselt nagu müüjanna kui sa lähenesid kassale Desperate Housewife´i teise hooaja box´iga. :)
Esimese sa hipi!
No eks varsti ka teise.
Post a Comment