The Cutting Edge: The Magic of Movie Editing - Wendy Apple 2004
Pühapäevases Mnemoturniiris oli küsimus, et mille tõttu olid varasemad Hiina filmid lääne publiku jaoks igavad vaadata? Vastuseks, et kuna hiinlased ei tajunud montaaži, siis tuli nende jaoks kõike toimuvat üksipulgi näidata, ehk siis inimene kõnnib, läheb majja, trepist üle, avab ukse ning alles siis hakkab toas olijaga vestlema, samas kui meile piisab vihjest, et tegelasel on kavatsus seda teha ning lõige hüppab koheselt vestlusele. Naerdi saates hiinlaste üle, kuid alles 70 aastat tagasi pidi ka meie jaoks kõike analoogselt puust ja punaselt ette tegema. Käesolev dokk väheke puudutas seda montaaži ajalugu ning vast minu jaoks oligi huvitavaim nähe kuidas meel on niivõrd montaažiga harjunud, et selle nipikat olemust enam ekraanil ei märka, kui just midagi traditsioonidele väga risti vastukäivat ei tehta. Ajalugu huvitav,muidu väheke seline tunne, et vaatad nagu reklaamfuilmi mis peaks sinus teatud linalugude vastu huvi tekitama.3/5
2 comments:
Raiun omal väikese sõrme maha, kui tuleb päev, kui mul tekib su blogi kaudu huvi mõne filmi vastu ja selle kohe netist leian.
Ära näppu küll maha võta! Küll leiad!
Post a Comment