Wednesday, December 26, 2012

Premium Rush

Premium Rush - David Koepp 2012

Noortefilm värdjalikest jalgratturitest, sinna ümber punutud veel selline multikulti-nunnutav kriminaallugu. Aga põhiliselt ikka värdjatest, kes ei hooli millestki peale selle, et jalgrattasadulas cool´id välja näha ning oma loomalikele instinktidele, kaaskodanikke ohtu seades, voli anda. Väikesed värdjad loovad iga minut kümneid liiklusohtlikke olukordi, vigastavad inimesi ning põhjustavad närvivapustusi nende teele jäävatele linnaelanikele. Ego on hirmus pirakas ja kaamera jookseb truu koerana ratturite kannul, jättes näitamata nende teele jäänud autode mõlgid, kukkujate kriimustused ning luumurrud ning paaril juhul ka südameseiskumise, mis järgneb situatsioonile kus jalgrattur vanainimese eest paari sentimeetri kauguselt täisvuugis mööda kihutab. Õudusunenägu NY tänavatel.
Noortel jalgratturinagadel jagub jultumust aga veel ka korravalvureid mõnitada, justkui ei oleks politseitöö seda väärt, et sellele respekti osutada. Politseinike peale vilistatakse, las need totud rabelevad, meil jalgratturitel neid vaja ei ole ja üldse parem kui need sead jalus ei tolkneks. Valus vaadata sedalaadi tööinimese mõnitamist! Hiljem minnakse politseinikule isegi kätega kallale, no millist eeskuju peaks selline film näitama? Et sa võid maniakina tänavail kihutades seada kaaskodanikke elu ohtu, karjudes samaaegselt ACAB!? Vihale ajab ja järgmine kord mõnda ratturit tänaval nähes pressin autoga kohe eriti külje alla, surun värdja nii tee äärde, et kummid ääretise vastu vilisevad. Mingu kihutagu Pirita trekil kui on isu ja jätku linn leiba teenivate tööinimeste jaoks! 2,5/5

Ah ütlete, et nemad on ka tööinimesed, nemad tegid ka tööd? No samamoodi võib palgamõrtsukaid ju samuti tööinimesteks pidades austada.

18 comments:

Ralf said...

Kus on need munadega mehed rattaid väntama? Nagu ma lihtsalt ei saa aru mis mõttega teha selliseid ebaoriginaalseid leigeid jobistamisi aastal 2012, kui ometigi on näidatud kätte suund milliseid jalgrattathrillereid vaatajad ootavad.

Trash said...

Milliseid? On sul mõni soovitus, või lihtsalt arvad, et võiks paremini teha?

Ralf said...

Tundub, et vaid eided lavastavad rattafilme, sest nii kuradima roosat kihutamist ma küll New Yorgi tänavatelt ei oodanud.

Trash said...

Ah, et oleks vaja olnud veelgi rohkem huligaanitsemist!?

Ralf said...

Ma tegelt tsiteerisin su Towni arvustust :-)

Trash said...

Aga miks ei olnud juurde märgitud, et tsitaat? Ohtlikku mängu mängid noormees!

Ralf said...

Okei, aga pean muidu nentima, et "On sul mõni soovitus, või lihtsalt arvad, et võiks paremini teha?" oli nii siiralt öeldud, et mul läks süda härdaks ja kahtlesin hetkeks, kas oma salajase tsiteerimisoperatsiooniga jätkata

Trash said...

Tegid südame taas kõvaks, lurjus selline, vanainimese narrija!

Ralf said...

Hea, et midagigi kõvaks läks!

Trash said...

Sul tavaliselt siis ei lähe või?

Ralf said...

Tegelikult umbes 90 korda rohkem kui reaalselt tarvis on

Margus U said...

"leige jobistamine" on legendaarne tsitaat juba..

(haha, allpool on - Please prove you're not a robot)

Trash said...

Panin jah lõpuks selle nõmeda turvaka peale, järsku hakkas liiga palju spämmi tulema. :(

Anonymous said...

"Leige jobistamine" on nagu uus Eesti nokia, kindlasti löövam kui "wel-come to est-onia".

Trash said...

He he!

Anonymous said...

Tulles tagasi "leige jobistamise" paradigma juurde lääne kultuuriruumis siis esmakokkupuutel võib jääda mõiste sügavam sisu hoomamatuks, kuid vaadates ära "intelligentset" kino esindada püüdva kommertsliku draama "The Town" võib öelda, et tüvitekstides seni teenimatult vähe kasutust leidev mõttekonstruktsioon on ääretult tabav.

Ralf said...

Minu silmis on leige jobistamine juba tubli tulemus. Külm jobistamine oleks jamavõitu

Anonymous said...

Laiemalt vaadates on "leige jobistamine" muidugi parem kui täiesti külm aga antud näite (The Town ja natuke ka Premium Rush) puhul tegigi kurvaks see, et filmil potentsiaali nagu oleks ja "professionaalsetele" kriitikutele ka enamjaolt meeldis, ometi kiskus film juba küllaltki algusest peale täiesti ebavajalikult ja põhjendamatult sentimentaalseks pasaks.
K.