Tiit Kusnets lasi Klassikaraadio "Fantaasia" saates Possimiste suurepärast lugu "Clockworkbird" ja uuris enne minu käest, et mida ma artistist tean, temal oleks nagu kena raadioeetris paar sõna tutvustuseks samuti öelda. Ega ei osanudki midagi kosta rohkemat kui ka ise netist siit-sealt lugenud olen, aga see materjal mida noor lauljanna oma kodulehel või Facebookis jagab, ei ole just isiku kohta eriti paljastav, vaid pigem tema värvikirevate mängude maailma tutvustav ning muusika ja visuaalidega loodud fantaasialendude kaugusi kaardistav. Ja seda vaimustavalt, las vaid lennata ning uusi ilmu avastada. Võib-olla aitavad selle intervjuu vastused lugeja jaoks artisti pilve piirilt natuke maisemate sfäärideni tuua, sest haldjamaa piiride taga elutsejad soovivad lisaks laulule ja tantsule ka midagu muid meeli täitvat samuti.
Nimi: Possimiste
Bänd: Possimiste
Facebook: Possimiste
Koduleht: Possimiste
SoundCloud: Possimiste
YouTube: Clockworkbird
1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk
mis on sinu lemmikfilmid?
Minu kõige esimene lemmikfilm oli „Viimne reliikvia“, mille juurde pidi alati kuuluma tass kuuma kodus tehtud kakaod... see viimane pole siiani muutunud. Ja teine lapsepõlve lemmikfilm oli „Helisev muusika“, mis on vist mu kõige rohkem kordi läbi vaadatud film...Aga tol päeval, kui ekraanil jooksid „Edward Scissorhands“-i viimased kaadrid, teadsin, et see mina, kes nüüd ekraani ees istus, oli hoopis teistsugune kui see, kes seal filmi alguses oli...see mina, kes vahepeal kaotsi läks, keda ma nii kaua otsisin ja kelle ma tol päeval jälle üles leidsin. Ma ei tea, mis seal täpselt peidus oli, aga ma usun, et see hetk, millal mingi film või raamat või mis tahes teos meieni jõuab, on väga oluline...võib-olla kõige olulisem üldse. Ja too hetk oli nii Õige. Olin siis peaaegu 15. „Edward Käärkäsi“ on siiamaani mu lemmikfilm ja Tim Burton lemmikrežissöör. Aga teisi toredaid filme, mida ma ribadeks võin vaadata, on näiteks „Amélie“, „Tulevik“, „21 grammi“, „Moon“, „Eternal Sunshine Of The Spotless Mind“, „Inglite linn“ on ka üks väga ilus film...ja mis seal salata, olen ju ka üks neist lastest, kes kasvas üles „Harry Potteriga“ J
Minu kõige esimene lemmikfilm oli „Viimne reliikvia“, mille juurde pidi alati kuuluma tass kuuma kodus tehtud kakaod... see viimane pole siiani muutunud. Ja teine lapsepõlve lemmikfilm oli „Helisev muusika“, mis on vist mu kõige rohkem kordi läbi vaadatud film...Aga tol päeval, kui ekraanil jooksid „Edward Scissorhands“-i viimased kaadrid, teadsin, et see mina, kes nüüd ekraani ees istus, oli hoopis teistsugune kui see, kes seal filmi alguses oli...see mina, kes vahepeal kaotsi läks, keda ma nii kaua otsisin ja kelle ma tol päeval jälle üles leidsin. Ma ei tea, mis seal täpselt peidus oli, aga ma usun, et see hetk, millal mingi film või raamat või mis tahes teos meieni jõuab, on väga oluline...võib-olla kõige olulisem üldse. Ja too hetk oli nii Õige. Olin siis peaaegu 15. „Edward Käärkäsi“ on siiamaani mu lemmikfilm ja Tim Burton lemmikrežissöör. Aga teisi toredaid filme, mida ma ribadeks võin vaadata, on näiteks „Amélie“, „Tulevik“, „21 grammi“, „Moon“, „Eternal Sunshine Of The Spotless Mind“, „Inglite linn“ on ka üks väga ilus film...ja mis seal salata, olen ju ka üks neist lastest, kes kasvas üles „Harry Potteriga“ J
2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?
Käisin „Puhastust“ vaatamas, hoolimata sellest, et ma tavaliselt üritan end vägivaldsetest filmidest eemale hoida, kuna tahes -tahtmata võtab inimene seda, mida ta näeb, vähemalt natuke endasse ja ma ei taha vägivalda enda sisse eriti lasta. Aga „Puhastuse“ tegi minu jaoks just see, et filmi lõpp võttis ära selle raskuse, mis kahe tunni jooksul tekkida jõudis....ja haaras kaasa ka osa sellest, mis sisimas juba enne natuke oli, ja tekitas mingi kummalise rahuseisundi. Aga mõte, mis minus pärast alles jäi( ja mis end tegelikult siiamaani end selgeks mõtleb) on hoopis, et kui inimene tahab „otsast alustada“, siis päris otsast alustada ei saa keegi meist - küll aga saab kohta, kust alustasime, tagasi minna( ja see ei pea olema üldsegi ruum, see võib olla näiteks ka põlvkondadetagune kellegi teise elu...või inimese enda lapsepõlv) ja see paik korda seada, puhastada...ja siis edasi minna, aga mitte olnut unustades, vaid omaks võttes.
Käisin „Puhastust“ vaatamas, hoolimata sellest, et ma tavaliselt üritan end vägivaldsetest filmidest eemale hoida, kuna tahes -tahtmata võtab inimene seda, mida ta näeb, vähemalt natuke endasse ja ma ei taha vägivalda enda sisse eriti lasta. Aga „Puhastuse“ tegi minu jaoks just see, et filmi lõpp võttis ära selle raskuse, mis kahe tunni jooksul tekkida jõudis....ja haaras kaasa ka osa sellest, mis sisimas juba enne natuke oli, ja tekitas mingi kummalise rahuseisundi. Aga mõte, mis minus pärast alles jäi( ja mis end tegelikult siiamaani end selgeks mõtleb) on hoopis, et kui inimene tahab „otsast alustada“, siis päris otsast alustada ei saa keegi meist - küll aga saab kohta, kust alustasime, tagasi minna( ja see ei pea olema üldsegi ruum, see võib olla näiteks ka põlvkondadetagune kellegi teise elu...või inimese enda lapsepõlv) ja see paik korda seada, puhastada...ja siis edasi minna, aga mitte olnut unustades, vaid omaks võttes.
3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või
julged soovitada?
John Cage`i „4`33“ õhtul enne magamaminekut, hommikul enne, kui üles ärkan ja vahepeal natuke ka. See on mu lemmiklugu juba väga kaua aega. Aga vihmastesse ja pimedatesse õhtutesse sobivad väga hästi Soley , Serge Gainsbourg ja Karl Jenkinsi „Adiemus“ . Täh ja ilusat sügist kõigile (See on sel aastal kuidagi eriti ilus!). Ja hästi palju head!
John Cage`i „4`33“ õhtul enne magamaminekut, hommikul enne, kui üles ärkan ja vahepeal natuke ka. See on mu lemmiklugu juba väga kaua aega. Aga vihmastesse ja pimedatesse õhtutesse sobivad väga hästi Soley , Serge Gainsbourg ja Karl Jenkinsi „Adiemus“ . Täh ja ilusat sügist kõigile (See on sel aastal kuidagi eriti ilus!). Ja hästi palju head!
Tänan Possimiste!
Kaader filmist Eternal Sunshine Of The Spotless Mind.
3 comments:
Tundub hea kama
kas on sama hea
kui lady gaga?
või isegi kajagoogo?
suht stamp tekst, midagi enamat/teistsugust ei oskaks pildi põhjal oodatagi.
ja Puhastuse süvaanalüüs..no ma ei tea...fuckit
Possimiste annab jah üsna tugevad märgid ette, raske oleks neist vägisi mööda vaadates ta muusikat kuidagi teisiti liikuma panna. Minul on valge lehena keerukas võtta ta lugusid ning siis sinna oma meelepilte lisada.
Post a Comment