Filmiküsitlus - Paul Oja

Paul Oja on eestis ainuke DJ ja kõik ülejäänud lihtsalt mängivad mingeid lugusid! Julgen seda väita, sest nägin tema etteastet sel ööl Haapsalus! Sel ööl! Jah, ma olin sellel peol kohal, kus Paul, nagu noor jumal, loopis meile surelikele pisikesi tükikesi muusikast. Heitis pool minutit jazz´i, sinna peale kümmekond sekundit black metalit, et siis vaid loetud hetkedeks panna saal ka diskorütmis kaikkuma. Võttis uue vinüüli, lasi sellel paar ringi teha ja viskas hoolimatult selja taha, et vaid kotist uus, pigem heliliselt eelmisele risti vastu käivat plaat alusele asetada. Ja mida kõike sel õhtul ei mängitud, klassikalistest rockiballaadisest jaapani müramuusikani ning ekstreemsest metalist eurotrance´ini! Anarhism ja absurd ülima hoolimatusena. Imetlusväärne pohhuism kuulaja suhtes, kes püüdis veerand tundi kogu selle sekunditega uusi värve ja väljundeid leidva kaose peale tantsima hakata, kuid lõi lõpuks käega ning läks välja suitsetama. Ja siis seisin seal mina, rõõmupisarad silmist voolamas, sest midagi nii punki ei olnud ma veel elu sees näinud. Aga loomulikult jäin ka uudishimust, sest kui sulle ikka iga minuti või poole tagant uut ja täiesti ootamatut muusikažanrit ette mängitakse, siis kruvib see närvid mõnusalt pingule ning paneb kiheledes järgmise üllatuse järele kaibuma.

Nimi: Paul Oja
Facebook: Paul Oja
Koduleht: Legendaarne
Koduleht: Check One Two
SoundCloud: Paul Oja


1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Palju neid filme mida ma ikka jälle vaatan. Originaal Dawn Of The Dead on ilmselt see film, mida ma olen vaadanud kõige rohkem elus ja vaatan veel. Esimesed 2 Evil Deadi teevad alati tuju heaks. Kõikide põhi slasherite - Elm Street, Friday the 13th, Halloween isegi halvemaid osasid vaatan hea meelega. Parimad on Elm Street 3, Friday 6 ja Halloween esimene. Alan Parkeri Angel Heart on üks väga eriline film mu jaoks, ei ole ühtegi asja seal mis ei lumma ja haara kaasa. Zhanriväliselt on True Romance film, mis töötab kõikidel tasanditel. Tarantino parim film ilma Tarantinota. De Palma The Untouchables tekitab toredat nostalgiat. Lynchi asjad mõningate eranditega on mulle ka alati meeldinud. Argento on vapustav oma helgetel hetkedel. Uutest Alexandre Aja pole siiamaani ühtegi halba filmi teinud ja Rob Zombie võtab ka päris ägedalt hoogu.

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Melancholia tabas kümnesse. Mulle pole kunagi Von Trieri pseudodiip värk eriti istunud, aga sellele filmile üheksa punkti kümnest. Ilusa pildi ja ilusa mõttega film. Rootsi Let the Right One in oli ka väga meeleolukas. Pole Ameerika versiooni veel näinud, räägivad et pidi veel parem olema. Ahjaa Transformers 3 on film, millest seltskonnas väga kõva häälega ei räägi, et oli väga intensiivne ja mitmemõõteline minu jaoks. Viimane Batman tõestas ennast ikkagi peale pisut nõrka teist osa. Tunnistan, et ole eriti kinos käinud viimasel ajal. Ahjaa Prometheus oli ka tore. Ja Cabin in the Woodsi lõpueelse action sequence'i peale vajus minul suu lahti, oli väärt ülejäänut pooltteist tundi keskpärasust.

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

2012 on hiphopi tagasituleku aasta olnud. Viimati ilmus nii palju head räppi 90ndate esimeses pooles. El-P, Killer Mike, Nas, Rick Ross, Spaceghost Purrp, kõikidel ilmusid väga tugevad albumid. Elektrooniline tantsumuusika on endiselt väga toredas arengus - hetke lemmikud Julio Bashmore, Duke Dumont, Gesaffelstein, Breakbot, Baauer ja eesti Avoid Dave. Dinosaur Jr uus album, nagu terve nende looming, on fantastiline. Tame Impala Lonerism meeldib ka väga. Jessie Ware albumit kuulasin ka rohkem kui ühe korra. Head uut metalit kuulsin viimati liiga ammu kahjuks.

Tänan Paul!

Kaader filmist Let the Right One In.