See on hea film, aga hea pole Kubricku pagasit arvesse võttes piisav. Mehe nimi on paratamatult nii hiiglaslik, et varjutab linaloo enese. Paneb otsima seda geniaalsust ja meisterlikkust, mis Kubrickust kinorahva jaoks puusliku on teinud, ning süvendab solvumist, kui mõni stseen pole nii rihtungis kui vaja või montaažilaua alla kuuluvad kaadrid on jäänud liiga naiivselt vaataja mõtteid ning tundeid suunama ning lõpuks ei tundu kogu lugu justkui pooljumalale sobiliku jutustamismaterjalina.
Korralikust müstilisest draamast ei piisa, vaja on midagi ennenägematut, meeli plahvatama panevat ja hinge tühjaks kraapivat - aga ses osas on linalugu tagasihoidlik, võiks öelda, et vaatamata kõmulisele R-reitingule isegi dramaatikat summutavalt konservatiivne ning maneerlik.
Algmaterjalile truuks jäämine piirab loomulikult kulgemisrütmi, aga see tuleb New Yorgi aristokraatliku eliidi kujutamisel ainult kasuks, võimendades nii tolle jõulist positsiooni, traditsioonitruudust ja sellest lähtuvat elegantset armulikkust.
Filmi protagonist, uudishimust keskööl metsavälule haldjatantsu piiluma läinud lihtsurelik, ei suuda aga piisavalt talle avanevale maailmale vastanduda ja seeläbi hägustuvad vaataja jaoks nii ta enese emotsioonid kui lõpuks ka sündmusteahela liikuma pannud suhe abikaasaga.
Tom Cruise on oma tõusiklikult olemusega väga hea näitlejavalik ja teoreetiliselt peaks see kenasti põrkuma New Yorgi vana rahaga, kuid siin mängib vingerpussi just filmi läbiv vaoshoitus. Ei näe me salaja Bohemian Grove'i sisenenud Alex Jonesile omast pahameele-ahhetust ega karakterile sobivat nõusolevat lipitsust, vaid justkui inertsist kantud ettemääratud rada hoidvat järeljuurdlust. Ja selle raja määrab lavastaja poolt kogu kinoloole peale pandud ekvalaiser, mis ühtviisi tasandab filmi madalkohad ja nüsib maha teravused, jättes alles ühtses toonis kulgeva müsteeriumi.
Mõne debütandi jaoks oleks kindlasti tegu särava filmiga, kuid mehe kohta, kes on eluaeg tugevalt žanrikeskset kino laiade masside jaoks klassikaks vorminud, napib sellel draamal liialt veenvust ja omapära, et seda kinoloo verstapostiks upitada. 3,5/5
Kinoleht La Stradajaoks kirjutatud tekst.
6 comments:
Esimesed 2 rida on just see mida minagi mõtlen
Kas Stanley pillid koti ei pannud ennem post-productionit?
Seletaks neid sinu väljatoodud miinuseid äkki?
Enne esilinastust anyway.
Miinuseid ei jaksa praegu seletada, võtame kunagi ühe õlle, siis jutustan.
raamat millel film põhineb oli üllatavalt sarnane. alles tükk aega hiljem sain üldse teada et raamatu järgi tehtud. 19 saj. viini olustik oli väga loomulikult kaasaja usa metropoli kantud. see juba omaette väärtus
Ma lugesin raamatu ülevaadet mingi aeg tagasi ning samuti panin tähele sarnasust.
Sai ka paar päeva tagasi ära vaadatud ning täitsa nõus, et nimi ja kära võrdus seekord karuteenega.
Aga... ma pole viimasel ajal suurt filme vahtinud ja kuna enamus vaadatust on olnud valus kõnts, siis jäin igate rahule.
Post a Comment