The Cabin in the Woods

The Cabin in the Woods - Drew Goddard 2011

Taaskord on situatsioon kus Josh Weldoni nimi kaalub rohkem kui tema tehtud töö. Nii mitmeid hõikavad juba ette, et tegu nende lemmikmehe loominguga ning seetõttu ei saa see kuidagi kehv film olla. Niivõrd kõrge fantaasialennuga mees lihtsalt ei ole võimeline midagi keskpärast kirjutama. Aga kui ta on faking geenius, siis miks ei jagunud tal fantaasiast enamaks kui hillbilly zombiede, kui niinimetatud põhikarakterite õuduse poole pealt, ekraanile toomiseks, jättes kõik jõletised ja ebaolendid mis väheke enamat ajutööd oleksid nõudnud, keldrisügavusse igavlema. Siis zombied! Jumalauta! Fantaasiarikas inimene on võimeline välja mõtlema enamat kui elavlaipade mängu toomine, seda isegi situatsioonis kus kogu film on irvitava paroodiamekiga ning lõpupüant hoopis teises suunas.Sam Raimi Evil Dead meets Clive Parkeri Midnight Meat Train, meelelahutuseks küllalt, aga imelapsest stsenaristi jaoks ilmselgelt kasin panus. 2,5/5

Miks näiteks see kutt ei olnud "Metsakäbi" peategelane?

It's Not Big and It's Not Clever - Bizarre Sex - The Weirdest Turn-Ons In The World

It's Not Big and It's Not Clever - Russian TV / Bizarre Magazine 1999
Bizarre Sex - The Weirdest Turn-Ons In The World - Bizarre Magazine 2000

Black Diamond Films´i bootleg DVD kus peal kaks omal ajal Bizarre Magazine´iga kaasa tulnud VHS-i nimedega Bizarre Sex - The Weirdest Turn-Ons In The World ja It's Not Big and It's Not Clever. Esimene kolmveerandtunnine kollaaž oli täiesti suvalistest fetishilõikudest, ehk kummist korsetid, nunnad paljast ihu näitamas ning hiidpommidega daamed, aga teine kogumik oli hulga toekam, sisaldades Venemaa telejaamale saadetud koduvideoid veidrustega. Vene Jackass ühesõnaga ainult, et kõiki trikke tegid suvalised vene mehed-naised ning isegi lapsed. Välismaal ei läheks sedasorti laste tsirkuselik ärakasutamine läbi, aga vene televisioonile paistis filmimaterjal sellest, kuidas kokku üle saja kilo kaaluvad isa ja ema seisavad oma lamava 7-8 aastase lapse peal või kuidas ema patsipidi kiigutab oma tütart üle rõduääre, imehästi kõlbavat.

Pea tunni jagu topakaid lollusi inimestelt kes riskisid oma elu ja tervisega vaid selleks, et minutiks riigitelevisiooni hullemate koduvideote saatesse pääseda. Isiklikud lemmikud olid mees kes end vannis happega üle valas ning kutt, kel mingit trikki ei olnud ja seetõttu lasi filmida lihtsat seda, kuidas ta kaikagaoma ema hiina serviisi ühes sektsioonkapi riiulitega puruks peksab. Respekt lollusele! 3,5/5

Only in Russia.

Mouse Guard : Winter 1152

David Petersen - Mouse Guard: Winter 1152 #1-6
Archaia Studios Press 2009

Oli põnev lugeda ning väga meeldis, et kirjanik avardas ja täiendas oma loodud muinasjutumaailma, kuid esmane uudsuse tunne oli justkui kadunud ningläbi selle tundus album liiga episoodiline. Alles sa hakkadlugema ja juba läbi ilma, et justkui midagi märkimisväärset toimukski. Toimub muidugi pidevalt, kogu aeg onpisike pinevus sees ninglugemisnauding veerel, aga kui tagumise kaaneni, või siis nende lõpuslisadena olevate kaartide-postriteni jõuad,on tunne nagu oleks väheke petta saanud. Liiga vähe ja liiga ruttu sai läbi. Kusjuures esimese peatüki lugesin poolteist aastat tagasi arvutifailina ja küsisin isegi Nuksilt nõu, et mis progega seda kõige parem ekraanil avada oleks. Võib-olla niimoodi kuvarist tilgutades oleks isegi rohkem pakkunud kui kõvakaanelisega diivanilpikutamine. Kahtlen samas, sest arvutist koomiksit lugeda on ikka jube nuss, ega siis muidu ka see pildirida pooleli poleks jäänud.

Damsels in Distress

Damsels in Distress - Whit Stillman 2011

Mul oli Whit Stillman´iga diil, et ta helistab kohe kui uus film valminud. Erandjuhul saadab siis vähemalt messi, aga ei seda ega teist, pidin ise netis hulkudes avastama, et vahepeal on üks mu lemmiklavastajatest oma neljanda täispika mängufilmiga maha saanud. Aga ma andestan talle, et ta esilinastuste tuhinas ning tagasisidet lugedes unustas mulle teatamast, sest linalugu oli lavastajale omaselt taaskord väga hea. Iseenesest ikka tase teha 20 aasta jooksul 4 filmi mis kõik on suurepärased, lausa fantastilised. Ei mingit vahepealset odavat rahateenimist, et siis taas ennast huvitava kinoga tegeleda, vaid vaikne järjekindel pühendumine asjale mis tundub enesele ning lõpuks ka hulgale fännidele õige.

Filmi alul ehmusin väheke, sest tundus nagu oleks seekordne kinolugu liiga teemakeskne, sisaldades teravmeelsusi vaid USA ülikoolilinnakute elust-olust ning kuna minul täis teadmistepagas sealsete märkide ning vihjete seas viibimiseks puudub, olin valmis, et pooled naljad lähevad must lihtsalt hoomamatult mööda. Veerand tundi hiljem olid aga välja joonistunud kõik toredad karakterid ning pisike maailm kus tegevus toimus ning vaatamine muutus ühtseks katkematuks lustiks.

Taaskord massiivne kogus Whit Stillman´i ainuomast stiilitunnetust ning huumoritaju. Oskust luua õige kanguskraadiga satiiri ning piisavalt pehmet romantikat, et üksei kõrveta ega teine ei tundu läägena. Teravmeelne, vaimukas ning kadestamisväärselt tasakaalukas kinotegemine, kus kõike pakutakse just piisavalt, ega minda korrakski üle ääre. Isegi absurdi oli lavastaja osanud nii maitsekalt sisse poetada, et see tunduski ülikoolielu loomuliku osana. Täishindest punni vähem vaid lõpus toimuva tantsunumbri tõttu, sest ei ole veel siiani aru saanud, et kassee meeldis mulle ja sobis filmi või mitte ning tundus punnitatuna. Igal juhul - Welcome back Whit Stillman! 4,5/5

Ma ei saanud ju olla ainuke kes vaatas ekraanilt Greta Gerwig´i aga nägi hoopis Chloë Sevigny´d.

Filmiküsitlus - Vincent Arckharum

Vincent Arckharum on teadaolevalt eestis ainukene LOTR´i Ülikooli lõpetanud diplomeeritud asjatundja mäekollide, ehk orc´ide alal. Põhimõtteliselt on mehel taskus tunnistus mis mitte ainult ei garanteeri tema kõiki teadmisi erinevate mäekollide kohta ning lubab tal töötada nende sotsiaalnõustajana, vaid lubab häda korral osutada ka haavatud orcile meditsiinilist abi, erandjuhul isegi opereerida. Minu jaoks üsna veider karjäärivalik see orciteaduste doktor, kuid eks mees ise teab paremini miks meeldib tal rohkem lahendada räpaste inetute haisvate jõletiste probleeme, kui liikuda näiteks haldjate või kääbikute seltskonnas. LOTR-i Ülikoolis on ju mitmeid erinevaid ametivalikuid, kuid mida sa ikka teed, kui süda kisub mäesügavustesse.

Nimi: V. Arckharum
Bänd / Bändid:  Pime; Bestia
Facebook: Bestia
Koduleht: Pime



1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Kipun armastama vanu jaapani filme ning seetõttu neid siia ka satub.

Parun Münchauseni seiklused.  http://www.imdb.com/title/tt0096764/
Tähesõjad.
Red Beard! http://www.imdb.com/title/tt0058888/
Seven Samurai
Harakiri www.imdb.com/title/tt0056058/
Old Boy
The big lebowski
yojimbo ja sanjuro
Batman 1989 ja üldse kogu batmani teema. :)
LOTR - ootan kääbakat :)
Conan the Barbarian http://www.imdb.com/title/tt0082198/  Swartzneggeri esituses :) - fännan meeletult Robert E Howardi teoseid ja see oli üsna teoste lähedaselt tehtud. soovitan ka filmi The Whole Wild World, mis on R E Howardi elulugu.
The Shining - ainus horror , mis mulle meeldib.

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Intouchables 2011 prantsuse http://www.imdb.com/title/tt1675434/


3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Mul oleneb meeleolust ning ka huvist, sest ma ei pane kätt ette peaaegu ühelegi žanrile, kuid viimasel ajal(viimase paari kuu jooksul rohkem kui mõni kord) kuulan sääraseid artiste:

Gnarls Barkley - vokalisti hääl ja ansambli koosmäng on nauditav
Thin Lizzy - Vokalisti hääl ja tämber ning lüürika teeb selle bändi mu jaoks eriliseks
Pink Floyd  - õhtumuusika :)
Tenhi - Rännumuusika
Bathory - vana hea eepika
Moonsorrow - Uuem eepika
Pime :)
Sword - Hevi eepika :)
Burzum - Vana hea... hea :)
Darkthrone - Vana hea ja vaat, et hea...
Chopin - lapsepõlvest saati kuulanud, kuulan edasigi.
Paul Anthony Romero - Heroes of Might and Magic taustalugude autor.

Tänan Vincent!

Kaader filmist Sanjuro.

Henge

Henge - Hajime Ohata 2011

Öeldi bodyhorror ja ma hüppasin kohe ligi. Oli bodyhorror küll, üks mees muutus putuka laadseks monstrumiks kes õgis inimliha, aga pigem oli tegemist ikka romantilise draamaga kus abikaasa kujumuutusest end mitte häirida lasknud naisterahvas hakkas meelitama koju mehi tänavalt, et nendega oma tagatoas varjavat putuk-meest toita. Milline pühendumus! Selle asemel, et abielulahutus kohe sisse anda, asud kuritöö teele ja sammud oma mehe kõrval lõpuni välja. Lõpp oli õnneks jaapanlikult lustakas ning see päästis igavamapoolse filmi. Väike lõpuvemp, samas tüüpiline aga seegi, oli lihtsalt hulga põnevam kui tüüpiline hääbumine. Japside jant, ei midagi erilist. 2/5

Filmi mitteametlik english nimi on Metamorphosis.

Filmiküsitlus - Aigar Vals Badass Yuki´st

Peale selle, et Aigar mängib Badass Yuki´s trumme, orgunnib ta ka veel oma sünnikodus Lõuna-Eesti kõige ägedamat muusikafestivali, kus kaks päeva täidavad lava eesti indiepopi suured ning väikesed kuulsused. Kullaaugu pisike festar on väga maalähedane. Mitte küll täitsa under ground, aga üsna seal rohujuure tasandil, kogudes kokku kõik need muusikud ja muusikasõbrad, kes ilusate disainitud inimeste õllesummerist, ehk Schillingust võivad küll osa võtta, kuid alles Argo vanematekodu tagusel muruplatsil sirakil vedeledes, õlle juues ning hea ropu nalja vahele kärtsu peeru lastes, tunnevad end õiges elemendis viibivat. No vähemalt selline mulje on mulle juttude ning fotode järgi jäänud! Ise ei ole veel Ahjale mussi nautima jõudnud, aga kui järgmine aasta taas Kullaaugul kõlarid välja tuuakse, siis püüan kindlasti kohal olla.

Nimi: Aigar Vals
Bänd: Badass Yuki
SoundCloud: Badass Yuki
Bandcamp: Badass Yuki


1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

"Almost Famous" oli üks esimesi tõsiseid lemmikuid, mida sai lugematul arvul kordi ripiidis vaadatud. Sarnased lood on filmiga "Kung Pow: Enter the Fist", milles sisalduvat vaimukust pole minu silmis lihtne ületada.
Eesti tegijaist on vingeim Õ-fraktsioon filmidega "Tapja õllejogurt" ja "Tõprad". Mõlemis on lugu jutustatud läbi absurdihuumori, mis on mulle hirmsasti meeltmööda.
Joonisfilmide klassik "Alice in Wonderland" on minu esimeseks retkeks Disney maailma ning ühtlasi vägagi nauditava filmimuusikaga.
Animafilmidest nimetan veel "Persepolist". Vahetult enne selle kallale asumist lugesin samanimelist koomiksit, mis kahtlemata aitas mul paremini sealsesse maailma sisse elada.
Muige tõi suule "The King of Kong: A Fistful of Quarters", dokk maailmarekordijahist 80ndate populaarses konsoolimängus Donkey Kong.
Euroopa väärtfilmide seast nähtutest võin endale enim korda läinuks pidada "Mannen som elsket Yngve".

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

"Hlemmur", mis jutustab heitunud ühiskonnaliikmetest Reykjavíkis. Eesti filmidest Sulev Keeduse "Varesesaare venelased".

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Viimasel paaril aastal pole muusikamaailmas toimuvat eriti aktiivselt jälginud. Peamiselt kuulan artiste möödunud kümnenditest.
Valik on olnud dream popist hausini. Kitsam, hetkemeeleolule vastav:

Curve "Doppelgänger"
Cranes "Loved"
Love Spirals Downwards "Flux"
Soundpool "Mirrors In Your Eyes"
Troy Tate "Ticket To The Dark"

Tänan Aigar!

Kaader filmist The Man Who Loved Yngve.

King of Thorn

Ibara no O - Kazuyoshi Katayama 2009

 Kohe kui kaksikud ekraanile ilmusid, oli selge, et mingit laadi juraks asi kisub, sest kaks ühe näoga pliksi toovad juba aastate inertsiga kaasaalatiklišeed kus vahetatakse isikuid või siis on nende vahel mingi telepaatiline side. Ei saadud sellest siingi ümber. Anime keskkoht oli aga üsna põnev, aga täpselt sinna maani kuni hakati seletama, et mis lõpuks toimus, mis värk seal uurimislaboris toimus. Lahendid saabusid koos haigutusega. Metsavana siin soovitas paar kuud tagasi üht head sci-ffi animet, aga nagu aru sain, siis oli tegu triloogia esimese osaga ning jäi seetõttu vaatamata. Käesoleva tilulilu Okasroosikese looga flirtiva sci-fi jurtsu asemel aga oleks võinud. 2/5

Cold - Холод

Kholod - Hussein Erkenov 1991

Põhja-Kaukaasias elavate etniliste türklaste küüditamine Siberisse. Hussein Erkenov on võtnud ette tõsise teema ning ma annan talle oma austuse, et sellist ühe rahva tragöödiat ekraanile tuua püüdis, kuid filmi enesega ma rahule ei jäänud. Film on episoodiline ja läbi selle laiali valguv. Olen natuke lavastaja käekirjaga varasemast tuttav, kuid see mis teda iseloomustas 100 Days Before the Command´i puhul, kukkub siin veelgi enam läbi, sest masendav meeleolupilt toimunust ilma tausta paremini avavate dialoogide või pildikommentaarideta jääb paratamatult pealiskaudseks ja hajub, kuna niigi lühikese filmi puhul on ka palju asjasse otseselt mitte puutuvaid stseene. Kasuks ei tulnud ka silma riivama jäänud stilistilised möödapanekud, kus justkui tänapäevased (aasta 1990 mõistes) rekvisiidid ning käitumismallid olid kergekäeliselt viidud aastakümnete tagusesse aega. Seda siis Nõukogude armee sõdurite kujutamisel, kohalikkude jaoks aeg seisab nagunii. Aga nagu ütlesin varemgi, tore et vähemalt püütakse selliseid musti lehekülgi inimeste elust ekraanile tuua. 3/5

Filmiküsitlus - Martin Jyrman

Kõigepealt oli Daggers, siis Tallinn Daggers ja nüüd Harlots and Daggers. Arusaadavalt on eesti musaskenest puudu veel Elephants Dagger. Aga see selleks. Räägime parem Harlots and Daggers´ist ja mainin kohe ära, et suhtus esimese loo põhjal bändi suure reservatsiooniga, kuid tundes Martinit veel ajast kui ta kiilaspäine gängster oli ning teda Väikeseks Martiniks hüüti, teades tema muusikamaitset, ehk bände mida mees andunult austab ning võttes arvesse tema pillimänguoskust, julgen veksleid välja käia, et sealt võib veel head rock´i tulema hakata. Esimese singliga aga on veel küll tunne, et kogu energiast kulus 70% stliseeritud fotode tegemisele ning 30 muusikale. No vähemalt muusikale mis mind koheselt raputaks ning rebiks. Aga ootame-näeme! Mina hoian pöialt, sest head garaažist rögarokki mahub siia eestisse veel küll ja küll.

Nimi: Martin Jyrman

Bändid: Smilers, Harlots and Daggers

Facebook: Martin Jyrman

Koduleht: Harlots and Daggers

SoundCloud: Martin Jyrman

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Definetly... 

1.The Good, the Bad and the Ugly ( yldse makaroni vesternid :)

2.Uuno Turhapuro filmid... fukkin hilarious...

3.Takashi Miike looming... Audition, Visitor Q (viimane oli ikka päris cool, nii, et naerda sai... must huumor)

4.David Lynch, enamus stuffi...

5.Andrei Tarkovsky (Stalker)

6. Stanley Kubrick (A Clockwork Orange)

neid filme on muidugi palju veel, kuid siis peaks oma ajus juba tuhlama hakkama...

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Hehee... Drive...arvatavasti...kuidagi staatiliselt chill film, hea musaga

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Jees, uut musa on nii palju...

City and Colour

Attack in Black

The Coppertone

Gallows

Marmozets

The Jezabels

The Joy Formidable

Hellacopters... (good old)

Slipknot kaa hommikuti, kui madalrõhkkond on ja yles ei saa...

palju Soome musa...

Tänan Martin!

Kaader filmist Visitor Q.

The Office - 1. season

The Office - 1. season - created by Greg Daniels, Ricky Gervais, Stephen Merchant 2005

Tosinkond aastat tagasi oli enim tasustatud briti näitlejaks üllatuslikult Jane Leeves. Point selles, et nimi justkui ei ütlegi midagi ning eeldaksid, et seal kohal oleks pidanud troonima Anthony Hopkins, Hugh Grant või Emma Thompson aga ei - enim raha pani tasku hoopis menusarjas Frasier inglannast koduabilist Daphne Moon´i mänginud neidis, kellele üks sesoon tõi hulga suurema summa kui absoluutsetele tippudele paar kvaliteetset filmirolli. Olen kindel, et Ricky Gervais hõõrus samuti heameelest käsi kuitulid jänkid ja alustasid jutuga, et võiks tema seriaalist teha USA-s remake´i, sest jänkidel olid rahapakid taskuid rebestamas ning plaattinaga kaetud mobiilid kingitusteks kaasas. Lõpptulemus oli aga väga hea. Lubasin kunagi justkui endale, et ei viitsi seda vaadata, aga eks originaalseriaal oli nüüdseks juba poolenisti peast kustunud ning praegu on küll tunne, et andke aga lisa, nii mõnus vaadata. 4/5

Filmiküsitlus - Sandra Vungi Neoandertals´ist

Neoandertals oli eelmisel aastal oma "Ebu Gogo Gutting the Child" albumiga üks mu suuri lemmikuid. Kui aastaid tagasi "Neanderthals Were Master Butchers" pani väheke muigama ning tundus rohkem ideelise kui muusikat sisaldava albumina, siis teine täispikk viis juba hooga kaasa. Kusjuures mind kindlasti hoopis valesti, sest ei osanud ma sealt brutal deathi ega avangardset metalit kõrva saada, vaid kuulasin plaati nagu ühtlast eksperimentaalset (elektroonilise kõlaga!) noise´i, kus keegi oleks justkui ühte mikserisse visanud Rainer Jancise Spinningwheels Drive Band´i debüüdi ning EDASI "Prehistoric Relaxation´i". Ebaviisakas ning võibolla isegi ketserlik minust, aga ma tõesti ei suuda albumit träkkide haaval lahti võtta, seada mõnda pala teisest kõrgemale või pidada paremaks, vaid kuutan seda enesele mürase foonina, noppides hajuti välja üksikuid kompositsioonihelisid, mida seon ainult albumi üldmuljega. Peale selle, et Sandra Vungi loob minu ja teiste Neoandertals'i fännide jaoks "müra", tegeleb ta veel ka maitsvate taimetoitude välja mõtlemisega, valmistamise ning propageerimisega. Ta on kirjutanud hiljuti avaldatud retseptiraamatu "Kodused ja maitsvad taimetoidud" ning peab populaarset blogi Taimetoit.ee. Viimane on meiegi peres tihti lahti olnud, kahju vaid et blogi brausitakse tihedamini, kui seal leiduvate retseptide järgi maitsvaid roogi valmistatakse.

Nimi: Sandra Vungi

Bänd: Neoandertals

Facebook: Neoandertals

Koduleht: Neoandertals

Bandcamp: Neoandertals

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

"Rounders" - lihtsalt väga äge film pokkerist ja unistustest väga heade näitlejatega ning sealt pärineb ka üks minu lemmiktsitaate "Life is on the wire, the rest is just waiting"

"The Langoliers" - kuigi praegu tunduvad need "ajahammaste" animatsioonid juba koomilistena, siis tegemist siiski väga hea filmiga, mille vaatamiseks tasub aega varuda (3 tundi!).

"Grandma´s Boy" - kuna ma ise olen väga suur videomängur, siis olen seda filmi tohutult palju vaatanud ja naernud.

"Back To The Future" seeria - ei väsi vaatamast. Tuleb meelde naljakas lugu, kuidas üks mulle lähedane inimene (see ei olnud Rain!) nuttis (!) väiksena, sest ta tahtis samasuguseid isekinnituvaid ketse nagu filmi teises osas oli Marty McFly´l.

"Hotel Rwanda" - vist üks põnevamaid filme.

"Funny Games" - üks häirivamaid filme, mis ma kunagi näinud olen. Terve järgmine päev oli halb olla. Aga väga hea sellegipoolest.

"Godfatheri seeria" - fännasin juba raamatuid väga ning filmid on super. Meeldib isegi maapõhja tehtud kolmas osa. 

"Meet Your Meat" - muutis minu elu igaveseks.

Terminaatori seeria - too cool for this planet, haha.

"The Rocker" - minu arust küllaltki alahinnatud hea komöödia vanast trummarist, kes noortega püüab uut bändi teha.

Ära mainiksin veel ka "Beautiful Mind", "Seven", "Wall-E", "Shaun Of The Dead", "Dawn Of The Dead"...jääksin pikalt lugema. Ja raudselt unustasin midagi! 

Ja viimasel ajal on kuidagi hinge peal olnud taas ära vaadata "The Abyss" James Cameronilt. Lapsena väga meeldis, loodan, et nüüd pakub sama elamuse. (Mitte nagu film kummitus Casperist, kelle inimkujusse ma väiksena armunud olin ja suuremana vaadates ei suutnud ära imestada).

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

"Arlington Road" - jättis veel tükiks ajaks mõtlemisainet. Samuti tervisefilm "Forks Over Knives".

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Cryptopsy on võimsalt tagasi uue albumiga ning pakub kõvasti head energiat. Olen nautinud ka uut Mardukit ning lähen kindlasti nende livet vaatama Tallinnas. Suvistest festarielamustest tingituna on autos viimasel ajal mänginud ka vana hea Gorguts, Immolation ja Disgorge(US). Bändiruumis naudin uute lugude kirjutamist. Peale Neoandertalsi "Ebu Gogo Gutting the Child" albumit on mõnus jälle uut materjali kirjutada ning see tuleb veel veel võimsam ja parem.

Tänan Sandra!

Kaader filmist The Abyss.

Valusalt valge

Virkko Lepassalu - Valusalt valge
Matrix Kirjastus 2007

Ei tea kas ma ostsin nüüd viimase raamatu, kuikusagilt mujalt ei leidnud, välja arvatud Krisostomusest ning seal oli ka vaid laos üks eksemplar järel. Hea meeligal juhul, et sain selle omale raamaturiulisse. Virkko Lepassalu toob siinses raamatus lugejani pastor Meri mõrvajuurdluse mitmeid erinevaid niidiotsi ning uurimissuundi, peatudes vastavalt versiooni kaalule mõnel pikemalt ja libisedestaas teisest kiiremini üle. Mainimata aga ei jäta ühtegi teooriat siiani lahenduseta šokeerivast mõrvast ning lisades lõppu veel ka talle endale kõige tõepärasema rekonstruktsiooni. Mõrv aga arvatavasti jääbki lahenduseta ja juurdlust keegi vaevalt taas avab hoolimata aeg-ajalt võib olla veel esile popsahdavatest teabekildudest. Virkko Lepassalu oli taaskord toonud lugejani öövastava pildi valitsusevahetuse ajast, inimestest kes pesid endalt okupatsiooniajal tehtud patte, et taas rõõsadena nagu õiged mehed uue valitsuse eliidis kohad sisse võtta. Jube on muidugi see, et kunagised okupatsiooniaja väärteod, niinimetatud luukered kapis, veeti kaasa uutesse parteidesse ning isiklikud äraandmised ja koostööd eelmise võimuga, muutusid seepeale parteisaladusteks ning jäävad kummitama, lasevad tänapäeval mõjutada manipuleerida ka parteiliikmetel kel endil otsesed sidemeid Nõukogude teenistustega puudusid. Huvi kõike KGB ja muude istantsidegaseonduvat summutada püsib. Mängitakse mängu kus keegi Lennart Merit koputajaks ei sõima, aga lennujaamale ka ta nime andma ei tõtta, sest mine tea kust järgmisena tuul puhuma hakkab või kes noka lahti teeb.

PS. Raamatu lehekülgedel 147-149 mainitakse samuti endist Paide Täitevkomitee esimeest ja teenelist küüditajat Eduard Aesmad. Ei tea, kas tegu Paidest pärit Madis Aesma, ehk Tursa sugulasega?

Men in Black 3

Men in Black 3 - Barry Sonnenfeld 2012

Kolmas mibsik oli ju täitsa lahe! Huumorit jagus ja seda va peent, väheke ajastu taustateadmisi nõudvat, huumorit oli samuti päris korralikus koguses. Lausa üllatav, et actioni koha pealt oli suudetud kokku hoida ning jätta ruumi korralikule naljategemisele, karakterite kujutamisele ning pisikeste asjade lihvimisele. Paugu ja plahvatuse asemel muiet ning naeruturtsatusi, no mis võiks parem olla! Ja eriline pluss läheb sekundiks ekraanil vilksatanud Edie Sedgwick´i eest, sest see oli kuidagi niiõige ja paigas, nagu loomulikult ka kõik muu Warholi ümber toimuv. 4/5

MIB-i keskuses nähtav kuuekümnendate stilistika - kuld!