Skin

Skin - Vincent O'Connell 1995

Auhinnatud vägivallafilm lesbilisest mulatitarist kes seob oma toas ajutraumaga noormehe voodi külge kinni ning hakkab teda mõnitama ning piinama ja seda kuni noormehe enesetapule ajamiseni välja. Minu arust üsna rassistlikke eelarvamusi tekitav film kui üks mustanahaline noor neiu peast haiget invaliidi piinab? Tuleb ju vägisi selline tunne, et sellised need neegripliksid ongi, kohe kui saavad hakkavad haigeid inimesi vägistama, alandama ning veristama.

Nii imelik kui see aga ei tundu, siis poliitkorrektsusest veel täiesti läbi imbumata isiku jaoks just sellisena filmi tegevus välja paistab. Skinhead lööb pea ära ning peale seda (kindel ajupüõrutus) käitub täiesti vastupidiselt oma tõekspidamistele - selle asemel, et traditsionaalselt naabrinaisele aknal riista vibutada, jookseb hoopis viimase manu ja siis seksitakse ja siis asub naabriplika skinheadi alandama ning tema kallal vägivallatsema.

33 astmelises poliitkorrektsuse püramiidis üle kahekümne saanud aga mõistavad, et neiu teeb tagasi kõik selle, mille neonatsid on teinud tema rahvale, ehk kõik piinad ja häbid. OK, võib ju nii mõelda, aga küsimus tuleb ju ikka, et miks sellisel juhul pea ära löömine ning sellele järgnenud hullus? 11 minutist jäi selle kõige mõistmiseks väheseks, vast oleks pidanud pool tundi seda sado/maso suhet ning peapõmaka asju valgustama, et ka minusugune 5 poliitkorrektsuse astmel istuv valge hetero (kes sai hiljuti rahvusvahelises filmifoorumis pragada kuna kasutas blaxploitationi kohta teadmatult rassistlikku väljendit black action cinema) seda mõistaks. 1,5/5

Trainspottingus Spud´i mänginud Ewen Bremner oli hea valik, aga see tema pooltopskist, nitrovildikaga swastikat käeseljale joonistav ja pisikesi murjaneid hirmutav, tegelaskuju oli taas risti vastu filmi "mõtlema panevale" sõnumile.

Hard Rock Laager juba 3 päeva pärast!

Picnic - We've Only Just Begun

Picnic - We've Only Just Begun
Seksound 2012 7"

A. We've Only Just Begun
B. Say A Little Prayer

Olin esmalt üsna skeptiline, et kas ikka Picnic´ule sobib coverdada just neid kahte lugu. Vinüülile pressitult on muusikal justkui kõrgem väärtus ning kartsin, et ega järsku hüva plastikut niisama ei raisata, sest lood tundusid mõlemad liiga õiged üle ja ümbertegemise jaoks olevat. Tundusid just sellised, et üks indiebänd need välja valib ning oma pillide-vokaaliga uuesti teeb. Pelgasin originaalsuse puudumist läbi ilmselge valiku, kuna coverdamine õnnestub valdavamalt paremini juhul kui valitakse midagi vastuolulisemat ja bändi enda repertuaarist palju kaugemal seisvat, pakkudes seeläbi hästi tehtuna meeldivat üllatust. Vaid Picnic´u covereid kuulates jäigi mulje, et ega siin nüüd suurt midagi muudetud ega teistmoodi tehtud, oli üks indievärk juba varem ja selliseks jäi ka uustöötluses. Kui aga võtta kuulamiseks ette originaalid ning nende versioonid, ehk siis "Say A Little Prayer´i" ja "We've Only Just Begun´i" erinevate esitajate soulilikud tõlgendused, siis tuleb Picnic´u omapära selgelt esile ning annab tõlgendajatele au. Ja siin tuleb kiita bändi maitsekat tasakaalu hoidmist mis on säilitanud lugude algse hinge ja ilu, lisades sinna aga samas väga sobilikult rockilikumaid elemente, lõdva käe lo-fi´d ning isegi abstraktseid eksperimentaal-elektroonilisi helisid. Ilusad ja head coverid, Say A Little Prayer minu meelest 10 sentimeetrit paremini õnnestunud ja haaravam.

Revenge of the Corpse

Fei shi - Chung Sun 1981

Oma arust justkui alustasin kummituskomöödiaga, aga ootan seda nalja ja ootan ja jäängi ootama, sest Revenge of the Corpse oli hoopis klassikalisemat laadi hiina kummituslugu ja hoolimata paarist tegelasest kes väheke totuma olekuga, ei olnud siinses loos kohta naljale. Lugu rääkis hoopis kättemaksust mis isegi peale surma ei vaibunud, vaid vaene petetud mees pidi end hauast üles ajama, et ikka asjad joonde saaks - kurjad karistatud ning õiglased vääriliselt tasutud. Väga mõnus vaatamine, hästi tehtud ja seatud SB kino. Komöödiana ei oleks saanudki nii kurba stoorit õieti jutustada. 3,5/5

Surnud tasuja.

Game of Thrones - 2. season

Game of Thrones - 2. season - created by David Benioff, D.B. Weiss 2012

Esimese sesooni puhul oli hiljem loetud raamat tänuväärne täiendaja. Ja muidugi lugesin ma raamatusarja edasi ja teadsin kõike mis teises sesoonis toimuma hakkab ning seetõttu mõistan nüüd ka kõigi nende virinat, kes kirjandusteosega tutvumise järgselt teleteosega rahule ei jäänud. Kuulun nüüd ise nende hulka. Leidsin põhjust virisemiseks nii siin kui seal, kuid laias haardes tundus raamatu tegevuse massiivsuse kõrval ekraanil toimuv tubateatrina, kus aeda piknikku pidama läinud kamp noori pidi olema 100 000 meheline vägi, lagunenud müüridega ait iidne võimas loss, ojas hulpil kummipaat kuninglik laevastik ning paar kivimüüri ees uitavat neiut õukonnadaamid ratsasalgas. Kõik oli odava välimusega, mis muidugi ei takista HBO-l peatselt (OK, sesoon 3 on rahvale lubatud) asju kokku pakkimast väitel, et sarja tegemine läheb liiga kalliks. Nad on seda varem teinud (näiteks Carnivale) ja jätkavad vabalt samas vaimus. Väiksematest tujurikkujatest viskas sisse rumalaid loogikavigu (George R. R. Martin on raamatutes nendest üsna hästi hoiduda suutnud), kohati väga nõmedaid kostüüme ning näitas liiga palju paljast pinda, jättes tunde justkui oleks Game of Thrones´i casting väga sarnane pornofilmide omale, kus iga neiu peab enne kaamera ette lubamist kumerused ette näitama. Mina eelistaksin ikka eraldi vaadata erootika filme ja fantasy kraami või siis tagasihoidlikult kokku segatuna. Nüüd aga viskas tõeliselt täiega üle kui võisid juba ette ennustada, et peatselt on ekraanil seksi näha, sest selles episoodis veel ei ole jõutud seda varem näidata. Lisaks kõik need vihast ja armastusest rääkivad venitamised mis stoorile otseselt midagi juurde ei anna, aga samas sundisid muu tegevuse arvelt lühendusi tegema ning nurki lõikama. Vaatan ikka edasi, sest ka ägedaid momente jagus ja paari stseeni ootasin põnevusega, kuid ega ei oleks ette kujutanud, et jätan hooaja vaatamise mitmeks päevaks pooleli, sest lihtsalt ei viitsi kuna ei ole piisavalt huvitav. Kujutasin ikka ette, et õhtul alustan ja kell 6 hommikul lõpetan, aga läks pea nädal. 3/5

Death In June nädala pärast Von Krahlis!

The Taint

The Taint - Drew Bolduc, Dan Nelson 2010

Kinotegemnise üllas kunst ei ole veel maailmas välja surnud. Vähemalt The Taint tõestab seda, kuigi jah, tegu ju juba paar aastat vana filmiga ja nüüd võivad asjad hulga sandimalt olla. Igal juhul sellised mõtted mul filmi vaadates pähe tulid, hing hõiskas ja tuju liikus pikki lage, nii hea tunne oli seda vaadata. Võtad laias laastus ja polegi justkui midagi - järjekordne splätter sellest kuidas keemiliselt reostatud vesi muudab inimesi zombiedeks, aga hakkad detailidena asja uurima ning avastad ääretult leidlikke momente ning kvaliteetset hüva huumorit. Näiteks kohe alguses näidatav stseen kus zombie eest plehku pistev kutt paneb jooksu pealt suitsu ette ja siis tõmbab über-coolilt sigaretti, ise verehjanulise elaja eest ära sörkides. Brijantne! Film ise on veidra tundega, veits neooni ja kehvemat montaaži lisaks ning saaks täieliku hipster-õuduka. Seda popikat ja noortekat on sisse pandud aga just parasjagu, et hetkedel kui spermat pritsivaid nakatunuid ekraanil ei viibi, on tunne justkui vaataks ladnat indiefilmi kooli ja girlfriendiraskustest, aga kui mõni jäigastunud riistaga tõbine ekraanile ilmub, saab heal hulgal verd ja soolikaid. Täis skoori ei saa selle tõttu, et maskiga mehe monoloog venitas veits filmi, aga muidu ossassaaa! Pakkutakse vaimukusi, väikeste uute nüansidega klassikat, korralikku indikino draama ja romantikana ning see kõik on vere ning spermaga ohtralt üle valatud. Põhimõtteliselt minutiline trailer ei näita seekord filmi kõiki parimaid kohti ette ära, sest selle tegemiseks läheks vaja vähemalt kümne minutilist reklaamrulli. Korralik aus trash-kino kus pauk lastakse vaatajale näkku. Ja ma ei pea silmas raudsest torust tulnud pauku. 4,5/5

Noks läks katki! 

PS. Unustasin mainida, et filmis näidatakse ka natse. Järelikult tase kino!

Ghosts Galore

Man tian shen fo - Hsia Hsu 1983

Kitaiskaja komedia. Slapstick ja lollitamised, ehk kõike seda mida vaja. Sekka veel natuke võitluskunsti ja romantikat. Selline tavaline klassikaline - ei otseselt hea ega samas ka halb. Jama oli veits nende jaapanlastega kes filmis siis halba tegelaste poolt etendama pidid, sest ega see japside ninja-värk ning maagia eriti hästi hiina filmi sobi. Seekord oli igal juhul selline tunne, et mõnus lahe kummituskomöödia kõikide žanri rumalustega, aga siis hüppavad järsku puu otsast ninjad kaela, löövad ühe peategelastest kohe maha ( rahu, ainult rahu, ta tuleb kummitusena tagasi) ja seoses sellega kaob justkui see õige essents ning film muutub koheselt igavamaks ning tavalisemaks, kuigi jaapanlased hiina kummituskomöödioas peaks olema ju originaalne lüke. 3/5

The Advocate for Fagdom - A Portrait of Bruce LaBruce

The Advocate for Fagdom - Angélique Bosio 2011

Eelarvamused ja vähene teadlikkus. Asi selles, et ma olen alati Bruce La Bruce´i pidanud ägedaks filmilavastajaks, aga tema filme keskpärasteks või isegi igavateks. Sellisteks punnitatult ägedateks. Seda ütlen ilma ise neid valdavalt nägemata, aga internetis pikki undergroundkino edasi-tagasi kolades jääb sulle mees ja tema tegemised paratamatuilt ette ning niimoodi seda arvamust kujundadki. Eks natuke ole mul õigus ka, sest digiformaat tundub mehele ikka väga sobimatu, aja huumorit sisse palju kulub, ikka tundub justkui odav komöödia, b-õudukas või porno indlemine. Peale dokki vaatamist tundub nüüd mees aga nii tuttav ning tema huumor arusaadav, et luban kindlasti lähemalt tutvust teha. Täielik respekt ikka lavastaja tööde tegemiste vastu, eriti aga selle queer-punk liikumise välja mõtlemise eest, ehk siis Bruce La Bruce alustas paari sõbraga gay-noortele mõeldud pungiajakirja välja andmist, mõeldes ise välja 99% tekstist, lasi purjus palja ülakehaga maadlevatest rokkaritest pilte teha ning pani kõik šurnaali ja väitis, et on olema tugev põrandaalune pedepunkide liikumine. Kui skenest tehtud ajakiri ilmus, siis mingit liikumist veel ei olnud, aga kuna lugejad arvasid, et on, siis need kes sellega samastusid, asutasidki liikumise. Ja siis kõik need Bruce La Bruce´i koomilised gay-ringkondi pilavad teleshow´d - no ikka päris puhas punk action! Käsi südamel vannun, et vaatan ära ka lavastaja filmid Hustler White, Skin Gang ja Super 8½. 3,5/5

The Beauty and Sorrow of Combat

Peter Englund - Sõja ilu ja valu
Varrak 2011

Peter Englund ja Antony Beevor on kaks mu lemmik ajaloodokumentaalide kirjutajat. Kui Antony Beevor oskab kirjutada huvitavalt laiahaardelistest ajaloosündmustest ja niinimetatud kuivadest faktidest, pikkides sinna sisse rohujuuretasandi sündmusi ning inimsaatuseid, siis käesoleva raamatu puhul teeb Peter Englund risti vastupidi - avaldab terve Esimese Maailmasõja läbi üksikisiku vaatevinkli. Raamat on tänu portreteeritavatele ning kirjaniku poolsetele eesriide tagustele kommentaaridele väga elav ning kaasahaarav. Isegi sedavõrd, et analoogselt tegelastele, tekkis ka minul viimaste lehekülgede jooksul samaväärne sõjatüdinus ning lappasin lehti, et palju veel sõja lõpuni jäänud on, aitab juba küll, tahaks rahu. Kiita tleb kirjanikku ka laiahaardelisuse eest, sest aeg-ajal on hea kui keegi meelde tuletab, et WWI ei olnud auinult Idarinne ning Läänerinne, vaid lahinguid löödi ka Lähis-Idas ning Aafrikas.

Misha Mishajashvili - 2012 / Autharktos - Psychonaut EP split

Misha Mishajashvili - 2012 / Autharktos - Psychonaut EP split
Trash Can Dance 2012
TCD20 kassett

Misha Mishajashvili - 2012 

1. для свободной Палестины 
2. poehali 
3. izrechiv 
4. kevorosh 
5. молчание кинотеатр 
6. beriya  

Download - Lae alla!

Autharktos - Psychonaut EP 

1. Blast 
2. Borealic Roar 
3. Dictophomy 
4. Idyllische Gesellschaft MEMK 
5. ShhttholesN0rder  

Download - Lae alla!
Trash Can Dance´i kahekümnes reliis on split kassett kus ühel pool Misha Mishajashvili aastal 2012 valminud looming ning teisel Autharktose samal aastal valminud "Psychonaut EP". Misha Mishajashvili jätkab samal rajal, ehk pakub segu kiriklikust muusikast ja esikommunistide propagandakõnedest mis läbi immutatud sahinate, praginate ning kriginatega. Autharktos on ambienti mees, aga ka tema looming pole chill-out roomi reläksikas, vaid pigem mürade ja tööstus-tehniliste helidega mängimine. Kassetile sobivad mõlemad ülikenasti üksteist täiendama. Vaheleht kahepoolse prindiga, ehk siis kuulaja keerab selle ise sedamoodi kuidas talle paremini sobib, kas Misha külg väljapoole või Autharktos niinimetatud kaaneks. A ja B poolt selles mõttes klassikaliselt ei ole, on vaid Misha Mishajashvili ja Autharktos side. Kassett on limiteeritud kahekümn neljale käsitsi nummerdatud eksemplarile ning hind on üllitisel 3 eurot. Ostes koos Misha Mishajashvili 2011 reliisiga, on kahe kasseti hind 5 eurot.

The Search for One-eye Jimmy

The Search for One-eye Jimmy - Sam Henry Kass 1994

NY indie. Ja kohal kenasti kõik need NY indiemehed keda oleme hiljem näinud tosinates filmides ning HBO kvaliteetsarjades, viimastes küll ülejõe, ehk New Jersey  mehi-naisi mängimas. Neid muidugi kena näha väikese eelarvega kinotööd tegemas, aga igasugused jutud, et käesoleva linaloo puhul on tegemist tähelepanuta jäänud kalliskiviga, on pehmelt öeldes liialdused. Alguses vaatad küll, et igati ladna film ja itsitad nii tegelaskujude, nende ppoolt suust välja aetud jutu kui situatsioonide üle, aga kusagilt poole pealt taipad järsku, et kõik mis filmitegijal vaatajale rääkida on, sai juba ära näidatud ning edasi venitatakse lihtsalt jandiga kuni lõputiitriteni. Isegi piinliku jandiga. 2/5

19. juunil näeb Sõpruses häid kodumaiseid lühidokke.

Teisipäeval, 19. juunil, esilinastuvad kinos SÕPRUS Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) vastsete dokumentalistika eriala magistrantide lõputööd. Ainult ühel õhtul aset leidev ühisprogramm DOKMA sisaldab kuue noore režissööri viite dokumentaalfilmi. Üritus on TASUTA!

Linastub ka suurepärane südamlik linalugu "Viis nostalgiale".

Abraham Lincoln vs. Zombies

Abraham Lincoln vs. Zombies - Richard Schenkman 2012

Abraham Lincoln: Vampire Hunter tundub traileri jargi olevat üks suur jama, selline pop moodne kino kus mainstreami raames lubatakse noorte peibutamiseks sisse situatsioone ning huumorit mis mis mõned aastad tagasi veel vaid b-kinos filmifriike rõõmustasid. Aga ikka vaataks ju ning selle pärast sai masinasse lükatud mockbusterite lipulaeva The Asylom´i petukas. Ütlen ausalt, et seekord vedas pasafirma mind ninapidi ja olid filmi vaatama asudes täiesti kindel, et nüüd kohe näen Timur Bekmambetov jura ära. Well, üks jura asendus teisega, kohe kindlasti kehvemaga, aga samas tuleb Absolom´ile krediiti anda - tundub, et nad viimasel ajal ikka üritavad rohkem ja panustavad suuremaid summasid filmidesse. Kui nüüd keegi firma produdest otsustaks originaalkäsikirja järgi midagi vändata, võiks isegi filmi saada. 1,5/5

Ratatoing - mitte päris see õige film.

It's Not Me, I Swear

Trash Can Dance reliiside back catalogue

 Mõned päevad tagasi paluti mul kirja panna kõik reliisid, et ostjal oleks kergem valda. Palun väga, siin nad on! Katalooginumber - nimega link pikema postise juurde - laoseis - kus poes lisaks käest-kätte ostule müügil - hind minu käest ostes ning link tasuta allalaadimisele või striimile.


TCD01 – Sügis kogumik CD 120/500 (müügil Laseringis, Nailboardis, Rockroadis, Biit´is, Shopperis ja Genklubis) 3,5 eurot kuula
 
TCD02 – Talv kogumik CD 140/500 (müügil Laseringis, Nailboardis, Rockroadis, Biit´is, Shopperis ja Genklubis) 3,5 eurot kuula

TCD03 – Lumi kogumik vaid koos Sügise ja Talvega pro-CDR 25/230 (müügil Nailboardis ja Rockroadis) 7 eurot kuula

TCD04 – EDASI – Night At The Museum pro-CDR 0/50 free download

TCD05 – EDASI – White Tie Black Noise pro-CDR 0/50 free download

TCD06 – Sorts – Half A Person pro-CDR 0/50 (1 või 2 plaati müügil soomes Kvlt´i poes) kuula

TCD07 – Aamen - Diskoveri pro-CDR 14/100 (müügil Nailboardis ja Biit´is) 3 eurot free download

TCD08 – Cosmos Laguna – Karma Cleaner pro-CDR 0/80  free download

TCD09 - EDASI - Live At Hobusepea Gallery pro-CDR 0/25 free download

TCD10 - HÕFF kogumik CD 230/500 (müügil Laseringis, Nailboardis, Rockroadis, Biit´is, Shopperis. HÕFFi kontoris ja Genklubis) 3,5 eurot

TCD11 - Spice Mouse promo pro-CDR 10/100 (mitte müügiks)

TCD12 – Spice Mouse – Kivi mu rinnastaskus on sinu pro-CDR 16/49 6 eurot kuula

TCD13 – Spice Mouse – After The First Bee Stings pro-CDR 0/49  kuula

TCD14 – Imandra Lake - Vajun pro-CDR 20/50 3,5 eurot kuula

TCD15 - Stones & Holes EP kassett 0/25 (+5) free download

TCD16 - Tallinn Daggers - 10 Demo kassett 0/40 (müügil Genklubis)  kuula

TCD17 - Sorts / The Necroscopes split pro-CDR 10/48 (mitte müügiks) kuula

TCD18 - Cubus Larvik - The Drone of Monk Nestor kassett 12/33 3 eurot kuula

TCD19 - Misha Mishajashvili - 2011 kassett 0/20  free download

TCD20 - Misha Mishajashvili - 2012 / Autharktos - Psychonaut EP split kassett 0/24  free download, free download

TCD21 - Estcon 2012 duubel pro-CDR 0/150 (mitte müügiks)

TCD22 - EDASI - Prehistoric Relaxation CDR 0/33free download

TCD23 - Rainer Jancis - Looper kassett 22/40 3.- eurot

TCD24 - November kogumik kassett 0/100 mitte müügiks. free downoad

TCD25 - Mедитация - Видения VHS + CDR singel valmimas 2/20 hind 5 eurot

TCD26 - Aamen -Aamen CD 2xCDR 40/66 hind 6 eurot

TCD27 - Aamen - Aamen MC kassett 23/33 müügil vaid koos duubel CD-ga free download

TCD28 - False Pregnancy - Dance Your Meat Off! kassett + CDr 10/50 hind 4 eurot (müügil Nailboardis)

TCD29 - Jääkaappi - Sähköliha CDr 10/100 mitte müügiks

TCD30 - Kroma -Otsi mind Merkuurilt CDr 12/50 hind 4 eurot (müügil Biit´is)

TCD31 - APJ - Kebura CDr 25/50 hind 3 eurot

TCD32 - Punane Magneet-Lõvi - 6x6 CDR-singel 28/50 hind 3 eurot

 

Hara-Kiri : Death of a Samurai

Ichimei - Takashi Miike 2011

Ei tea mis sellel Miikel on, et nüüd vana klassikat uude kuube riietab, alles oli 13 Assassins ümbertöötlemisele võetud, nüüd siis Harakiri. Masaki Kobayashi aastal 1962 valminud originaali ma näinud ei ole, kuid mäletan poisikesepõlvest, et isa jutustas mulle mitu korda seda ümber (samuti filme nagu Seitse samuraid, Rashomon ning Akahige) ning igasugused lood kus mees oma kõhu lahti lõikab, jäävad ju oma hirmutava sisu tõttu alati lastele meelde. Seetõttu oli remake´i kallale asudes tunne justkui oleksin seda vana mustvalget versiooni vaadanud, kõik tegevusliinid ning jutud tulid mälusopist erilise selgusega esile.Ainult seda arvutigraafikaga lisatud digilund ei osanud ma kuhugi paigutada, nii võõras ja võlts tundus see siin linaloos.
Sisu, ehk samuraikoodeksi täitmine või sellest mööda minek ja läbi selle autu käitumine, tundusid aastal 1962 kenasti paigas olevat, ehk siis selle aja konservatismitabude lõhkumise ja püüdluste üle ise oma elu seada, taustal. Minu jaoks aastal 2012 aga film samasid teemasid pakkudes enam ei töötanud, isegi haises kergelt kommunismi järele, sest olgu traditsioonid ükskõik kui jäigad, ometigi on siin üksikisikul piisavalt valikuruumi ning vabat tahet. Harakiri ei ole mitte nagu hiljuti vaadatud Tadashi Imai meistritöö Revenge, kus tõesti samurai seati oma aukoodeksi järgi täbarasse olukorda, vaid siin kehtis vanasõna, et mida külvad, seda lõikad. Jah, taha on asetatud draama mis kisub nukrust üles, aga elu ongi aeg-ajalt julm ning, aga peaks masu aegses jaapanis selle tõttu ebasamurailikult käituma hakkama ning hiljem seda veel välja vabandama. Harakirit tegema läinud meeste motiivid olid juba algusest peale valed ja vaid tänu sellele langesid nad seatud kombestikulõksu. Ei mingit isiklikku vihavaenu ega õnnetu mõnitamist, iga samm oli neil algusest peale ise võetud. Aga ega muidugi ka Iyi klann lõpuks õieti käitunud, kuigi nende viga seisnes vaid pisidetailis, et nad lõppude lõpuks palvega kindlusesse saabunud meest lõpuni minna ei lasknud. Ideaalses olukorras oleks jutud ära kuulatud, seda tõesti hinge võetud ja siis lubatud mehel vaikselt korda saata see mida ta tegema tuli. Ja see oli harakiri Iyi klanni lossi hoovil, mitte puntratants segase juhtimisel. 2,5/5

Kaks samuraid surma minemas.