Ne khlebom edinym - Stanislav Govorukhin
Aasta 1948. Endine Uuralite töölislinna füüsikaõpetaja püüab tehastele töö kergendamiseks pakkuda oma leiutist, kuid põrkub igal pool vastuseisule, sest kuigi sõja veteran ja läbi selle teatud staatuses, on ta ometigi ülbete inseneride, teadurite ning tehasedirektorite jaoks esmalt liiga õnnetu olekuga ning teiseks parteitu. Ühesõnaga ei ole piisavalt nõukogude inimene, et tema väärtuslikku leiutist tõsiselt võtta. Lõpuks tal siiski õnnestub pääseda ministri jutule ning see annab vabad käed leiutist täiustada ning projektiga edasi minna, kuid siingi põrkutakse lõpuks kadeduse ja siseringi plaanide vastu.
Film pakkus mitmeid häid momente (näiteks eraldi vanglad inseneride ja leiutajate jaoks), kuid nende tajumiseks läheb vaja ajastu tundmist. Ma ise justkui suhtusin ebalevalt sisse toodud armuloosse, sest kuigi see pakub mitmeid südamlikke momente ning avab väga huvitavalt petetud abikaasa (lemmiknäitleja Viktor Sukhorukov) karakterit, jääb romanss ikkagi võõraks ning tehislikuks. Suuremas haardes loob see vanade vene filmide mulje, et kannatav geenius ja teda toetav armastav naine ja raskused ja nendest ühiselt üle saamine, kuid loomilikult veab revisionistlik lähenemine neile sõjajärgsetele aastatele teised elusaatused, hulga realistlikumad ja sobivamad. Seeläbi loob armusuhe veidrat väärpilti, mängib lootuste ja ootustega ning lõpuks lahendid ei ole, et näi kui erinev kääne ja väga lahe, vaid pigem tõepärasusest hoolimata frustreerivad. Lõpuks on film veel ka venivat laadi ja igavapoolne, kuigi ajalooline taust kenasti sees olemas nagu sovjetikriitilisele Stanislav Govorukhin´ile omane. 2,5/5
No comments:
Post a Comment