Revenge

Adauchi - Tadashi Imai 1964

Üle mitme aja üks draama mis tõesti mõistetav oli. Muidu ikka vaatad draamasid pika hambaga, et see on imelik ja too on lollakas, aga siin olid kõik tegelased ning situatsioonid äärmiselt arusaadavad, motiivid kristalselged ning tegelased kaasa tundmist väärivad, isegi niivõrd kuivõrd ebasümpaatsed karakterid. Võib-olla seetõttu, et tegelastele palju valikuvabadust ei antud ja aukoodeks rumalusi ei lubanud, sest räägib film ju seadustest ja käitumisnormidest. Räägib erinevate perede au, uhkuse ja kohusetunde mõistest, räägib vanadest seadustest ja uuematest ning aukoodeksite tõlgendamisest vastavalt olukorrale kus igaüks seab isiklikku (aga läbi selle ka klanni oma ja veelgi üldisemalt rahva) heaolu indiviidi õiglusest kõrgemale.

Kuna leidus momente mida ma ajastu ja kombestiku mittetundmise tõttu läbi ei hammustanud, siis valdas mind terve filmi vaatamise ajal kihk jaapani kultuuri kohta rohkem teada saada, näha ju oli, et senise teadmistepagasiga enam korralikult läbi ei aja. Pidevalt pakkus film pisikesi detaile ja teabetükke, aga nagu näha, jäid mitmed ka märkamata või siis õieti tõlgendamata. Vaatan, järsku reedel Kristiine Keskusest mööda sõites hüppan Apollost läbi ja ostan sealses odavletis vedeleva Jaapani ajalugu tutvustava tellise ning näpistan kusagilt aega selle lugemiseks. Nii palju aga kui filmist mõistsin, meeldis see väga. Tugevalt tuntavate situatsioonidega draamalugu. 4,5/5