Kahesed tunded. Aastaid tagasi mulle see film väga meeldis ja leidsin sealt kõike mis hinge kosutab, nii romantikat, põnevust kui ka seda indikinole omast fluidumit. Meeldis ka seekord, aga justkui mingi võluvägi oleks välja lennanud, vaatasin ja mõtlesin, et ega see noorem Kasdan nüüd mingi nii äge mees ka ei ole ja ega see film samuti kõige paremini lavastaja püüdlusi (lugega DVD lisade hulgast) esile toonud. Samas aga oli ikka taas väga hea tunne vedeleda diivanil ja nautida Bill Pullman´it, lasta tagasihoidlikul krimilool end vaikselt lahti kerida ning jooksutada sekka omi mõtteid sellest, et kus analoogsete väikeste filmide puhul jookseb see põranda pealne ja põranda alune piir. Keskse ideena loodud Daryl Zero karakteriga oleks võidud väheke rohkem vaeva näha, teda veelgi vastandlikuma (ja ka ontlikuma) mehena kujutada, sest mõned tegelate jutu sees pillatud viited maailma suurimale detektiivile ei olnud ekraanile nii võimsalt pääsenud, et oleks põhjust viiteid sisse jätta. Jäi mitmeti poolikuks ja läbi selle kohati arusaamatute käitumismotiividega meheks. Aga muidu jah mõnus film mõnus jah mõnus. 3,5/5
Maailma parim detektiiv.
No comments:
Post a Comment