Huvitusin sellest modernsest "libahundiloost" kuna lubati omanäoliselt teemale lähenevat draamat mis keskendub rohkem noore, karvakasvu soosivat hüpertrihhoosi põdeva teismelise neiu üksildustundele ning soovile sarnaneda teistele omaealistele, kogeda tavalise tüdruku rõõme, kaasa arvatud armumine. Kahjuks aga ei osatud seda nukra noortefilmi liini hoida ja arendada. Niimoodi realismis püsides ja romantilise draamana jätkates oleks tõesti kena südamliku "elevantmehe" stoori saanud, kõik alaväärsuskompleksid saanuks korralikult välja tuua ja imerohud võinuks hulga tugevama teadusnükkega draama vorpida, sellise Daniel Keyes´i lühijutu "Lilled Algernonile" stiilis näiteks. Otsustatud oli aga õudusfilmi kasuks ja see tee viis lõpuks väga banaalsete lahendusteni. 2,5/5
Freakshows nägi mitut laadi värdjaid ja sante, etenduse väliselt aga Hunttüdruku tisse ja maailma kõige väiksemat riista.
No comments:
Post a Comment