Juhuslikult hakkas silma, et selle aastasel PÖFF´il on kavas taas üks Kiarostami film. Kindlasti mitte halb, tõtake aga vaatama. Ise tegin aga hoopis tutvust teistlaadi kinoga, sest kuigi Kiarostami võib noppida auhindu välisfestaritel, tegi käesolev linalugu kodumaal Iraanis filmiauhindade jagamisel puhta töö, lisks mitmed priizid araabimaade filmiüritustelt. Kunstilisusest on asi kaugel, kõik püsib actionil ning ideoloogial, esimene neist kaheksakümnendate juustuseid möllufilme meenutav ning teine üsna nutikalt üles ehitatud, luues läbi armuasjade hulga mõistetavama. pildi toimuvast.
Baathi vägeda saabudes peidab peategelane oma sandist õe koduaeda, sest viimane ei ole võimeline põgenema. Majja tuleb õe kunagine kosilane, nüüdne iraagi väe ohvitser ja tajub, et midagi on korrast ära, lahkutud on kiiresti ning tegelikult peks neiu kusagil läheduses viibima. Samal ajal aga veenab vend oma võitluskaaslai, et tema õe päästmiseks tuleb orgunnide päästeoperatsioon, tungida läbi vaenlase ala nende koduaeda neidu ära tooma, kuigi see kõlab selge suitsiidimissioonina. Kamp julgeid iraani mehepoegi asubki teele maja poole mida valvab kunagine peig oma sõduritega ja peatselt vihisevadi kuulid.Vanakooli actionkino tänapäeva Iraani kommertsfilmis, huvitavam kui mõni sealne poolenisti keelatud söetoonides suhtedraama või lääne publikule suunatud kriitiline sõnavõtt islamitabudest. 3,5/5
Pettunud peig niidab mehi nagu loogu.
No comments:
Post a Comment