The Enchantress

Yao hun - Yuen Chor 1983

Olen ikka öelnud, et mu lemmik filmižanriks on hiina kummituskomöödiad, kuid nüüd tundub küll, et wu-xia hakkab vaikselt esikohale trügima. Eks põhjuseks ole ka tõsiasi, et hiina vampiiri ja kummitusefilmide paremik juba nähtud ja midagi vapustavalt head ning uudset viimasel ajal avastanud ei ole. Loodan siiski leida, sest wuxia-kinoga oli sama lugu, just siis kui arvasin, et kõik need parimad trikitamised nähtud, komistasin veel kolme võrratu žanrisisese kinofilmi otsa. Esimene neist, ehk käesolev The Enchantress on tegelikult nii tuntud nimi, et lausa veider, kuna ma selle otsa varem kordagi ei olnud komistunud.

Nüüd (parem hilja kui mitte kunagi) vaatasin ära ja olin lausa vapustatud kogu linaloole omasest segasusesärast. Just täpselt selline kummitus-wuxia mis seisab ühe jalaga kindlalt SB traditsioonilises mõõgakinos ning teisega kompab juba kaheksakümnendate tehnilisi lahendusi, seda nii erieffektide, traadil liuglemise uue hoogsue kui aastakümne videomontaaži hulgast. Lugu eepiline, nii hiiglaslik, et iga viie minuti järel peab korrlikud muutused sisse tooma, muidu lihtsalt ei veaks välja kogu massiivse legendi ekraaniletoomine, vaid jääks episoodiks rahvapärimusest.

Nüüd aga selline lahe itsitama ajav sigri-migri, et tuld ja sädemeid lööb kogu aeg. Kohal topakad mungad, vaprad möögamehed, patustanud pühakud, tosinad jumalad ja pool-jumalad, salakavalad nõiad, kättemaksuhimulised vampiirid, süütud noored armunud ja elutargad erakud, lisaks neile muidukemplejaid ja tühisusserdajaid. Mõõka ja maagiat, naeru ja imekenasti sätitud koreograafiat. Võrratu kinofilm. 4,5/5

Vampyr is in da hauz.