01. Le Orme: Sguardo...
02. Le Orme: Contrappunti
03. PFM: Impressioni di Settembre
04. PFM: Dove... Quando...
05. PFM: La Carrozza Di Hans
06. PFM: La Luna Nuova
07. PFM: Four Holes...
08. PFM: Celebration
09. PFM: Mr 5 Till 9
10. PFM: Alta Loma
11. PFM: Chocolate Kings
12. Banco: Requiescat In Pacem
13. Banco: Canto Nomade Di Un Pastore Errante Dell'Asia
14. Banco: Leave Me Alone
Õigustan siin taas vaikselt seda silti "Filmiblogi", tulistan aga järjest filmipostitusi ning raamatud, muusika DVD-d ja koomiksid on hetkel suisa vaeslapse rolli jäetud. Lihtsalt sellel ajal kui tegelesin oma muusikareliisi kokku panemisega, jäi hea hulk filme draftideks ning nüüd püüan vaikselt võlgu kustutada.Sellegi poolest lasen vahele ühe musakogumiku mis paar päeva tagasi (ja ka praegu) mu meelt rõõmustas. Progel on tuttavate hulgas taas kõva tulemine ja eriti sellisel kus sees ludistamise ja liristamise asemel tõsiseid tumedaid noote ning nobedust, nagu näiteks mitmekülgsete helidega üllatanud PFM-il. Muud olid veits rohkem sovjetiaegse levimuusika karva, kuid oma kiiks oli kõigis sees.
4 comments:
jaa, PFM kindlasti itaalia proge liider. kunagi mind väga huvitasid need bändid, seal oli ikka tohutul hulgal neid. Area vast kõige erilisem.
Uurin asja, kahjuks on voluum 2-l vaid üks nende lugu: Area: Luglio Agosto Settembre.
area paistab nagu sellega silma, et nad on tegelikult rohkem jazzrocki bänd (progega on tihtilugu nii, et see on paljudele muusikutele nagu arengu vahelüli rokist jazzini). ja seda ka, et kui enamasti on proge selline sissepoolepööratud fantaasiamuusika, siis area oli vastupidiselt padusotsiaalne, peaaegu agressiivne oma anarhismisõnumiga.
Vaatasin ära, ei tundunud see Area väg põnev aga samas ega ühe loo järgi ka otsustada saa.
Post a Comment