Bright Young Things

Bright Young Things - Stephen Fry 2003

Kyllä Jeeves hoitaa, kõlab ka käesoleva filmiloo puhul täiesti adekvaatselt! Jeeves, ehk Stephen Fry viib ka seekordses loos lõpuks otsad kenasti kokku ning paigutab kõik killud oma kohale. Ainult, et seekord ei ole ta mitte härrasmehe isikliku kammerteenri rollis, vaid istus seda kolmekümnendatesse paigutatud satiirilist komöödiat lavastades režissööritoolil. Eks oli ta omal ajal neid voosterdamisi näideldes piisavalt tähelepanelik, et aastaid hiljem samalaadset kino teha ning kui ka vaheke teistmoodi, siis ometi mitte halvemini ega ebaoriginaalsemalt. Film räägib noortest pidutsejatest ning kõmulehtedest kes kõikide säravate vallatlejate kokteiliõhtud päevast-päeva kajastavad, muutes niimoodi iga väiksemagi koosistumise orgiaks kus voolas šampus ning laudadel laiutasid kokaiinimäed. Kahe esimesega oli tagasihoidlikumalt, kuid ajastu moekaupa, ehk kokat tõmbasid küll kõik alates noorest peoloomast ning lõpetades väärikate daamide ning lordi tiitlis erukindralitega. Rahule ei jäänud ma filmi lõpuga. Esiteks kaotas noorte pidutsemine hoo uudsustega pommitamise mõttes ja kuigi võis ajastu lõppu adudes vaikset pillide kokkupakkimist loomulikuks pidada, lootsin ma siiski teatud koomilist lõpupüanti, suurt tillikat seoses skandaalide ja rahaga. Rahuldada oleks võinud ka lavastajapoolse kaugenemisega komöödiast andmaks ruumi romantikale, kuid see sügavalt romantiline lahend oli inimlikust aspektist ääretuilt väär ning vale. Kel kodus lapsi, see mõistab ja mõistes rikub situatsiooni reaalsuseaspekt oma julmuses kogu romantilise ulma. Ühe terava Jeeves and Wooster tüüpi mängudega ajastukriitilise heatahtliku komöödia saab kätte, kuid oskuslikust lõpetamisest jääb puudu. Jääb puudu sellest Pet Shop Boys´i "Being Boring" stiilis järelhüüdemomendist mis loob ilu ja harmoonia, lepituse lõpetuses. 3,5/5

‘Cause we were never being boring,
we had too much time to find for ourselves.
And we were never being boring,
we dressed up and fought, then thought “make amends.”
And we were never holding back, or worried that
time would come to an end.