Moy drug Ivan Lapshin - Aleksey German 1986
Naaberriigi filmikriitikud valisid käesoleva, paar aastat keelatuna riiulil seisnud, linaloo kõige paremaks Vene filmiks, eelistadesseda isegi Tarkovski töödele. Rahvas on kindlasti eriarvamusel, nemad tahavad ikka Šuriku seiklusi ning neid niinimetud näärifilme, mida kõik kanalid aastast-aastasse 31. detsembril näitavad. Mina valin kriitikute leeri, sest kui ma filmi esmakordselt kümmekond aastat tagasi Kanal2-e vahendusel nägin, siis justkui erilist muljet ei jäänud, kuid nüüd, peale tosinat revisionistlikku nõukogude filmi, tuleb tunnistada kõrge kvaliteedi ja täpse tunnetusega tööd.
Ei hakka ma peatuma filmi sümbolistlikel märkidel ning nende peidetud tähenduste, vaid nendin hoopis imestust, et lavastaja poeg, Aleksei German juunior, on nii täpselt oma sammud isa jalajälgedesse seadnud, ehitades üles ääretult sarnaseid dialooge ning kordineerib pea üks-ühele liikumisi ruumis. Minu jaoks on see seletamatu. Kas tõesti poeg kopeerib oma isa töid, on saanud niivõrd palju mõjutusi lapsepõlves või omab paravõimeid ning õngitseb oma teadmisi isa peast? Igal juhul kahe lavastaja tööde sarnasused on vapustavad. Isegi on neil õnnestunud justkui sama näitlejanna filmi saada, noorima puhul siis
Anastasiya Sheveleva ja isa filmis nägime sama nägu episoodilises rollis koridoris kriminaaljälituse uurijatega vaidlemas. Kas järsku oli aastal 1985 valminud filmis episoodi mängimas särava näitlejatari ema või võttis German noorem oma filmi just sarnase näitlejanna justkui taaskordse austusavaldusena oma isale? Müstika, mis muidugi ei välista lihtsat loogilist seletust, aga kust selle jagaja leida võiks?
Film on igas stseenis meeldejääv, kuid mind isiklikult on kummitama hakanud haarang kriminaalidele, nende elupaiga läbi otsimine ning sellele järgnev tulevahetus. Iga krimifilm võiks siit õppust võtta, sest isegi põneviku lavastas režissöör ääretu kunstimaitse ning ilumeelega, jätmata samas kõrvale ka elu ja olu täpset realistlikku kujutamist. My Friend Ivan Lapshin on hea narratsioonivalikuga suur film ja õigustatult kõiki kiitusi vääriv. 5/5
Romantilisi tundeid ja julmi pätte sõjaeelses väikelinnas.
No comments:
Post a Comment