Kohvirecords 2012
01. Argo Vals - Pulmavalss
02. Fenster - Blue to White
03. Prince Rama - Incarnation
04. Hayvanlar Alemi- Quantum Lion
05. Candy Empire - Langour
06. Ans. Andur - Kõverad
07. Mirabilia - Monster of the Evening
08. Sean Nicholas Savage - My Chances
09. The Retuses - Lasdehnen
10. Väljasõit rohelisse - Kadunud mees
11. Marten Kuningas - Allveelaeva lugu
12. Jaan Pehk - Läbi sügiseudu
Schillingule jääb sellel aastal taas minemata, kuna sai just perega pea nädal aega Lõuna-Eestis ringi sõidetud ning peale pikalt reisilt tulemist ei ole enam mingit isu autorooli istuda. Isegi üle tee asuvasse poodi ei ole isu minna, vedeleks vaid diivanil ühes käes konsoolipult, teises DVD-mängija oma ning külm jahutav kahe liitrine Baikal kaisus. Vahepeal aga telku kinni ja plaat masinasse, et vähekenegi seda Schillingu tunnet pekkide vahele saada. Kohvirecordsi kogumik on sama mõnus kui eelmised nii, taaskord tänud leibelibossile Hillar Kohvile! Mis aga sellel aastal üllatas, oli fakt, et kui varasemalt olen alati pidanud kogumikul esindatud välismaiseid gruppe paremate träkkide omanikeks, siis seekord jäid aiatagused poisid-plikad kuidagi viledateks ning kahvatuteks, samas kui oma õue kutid kütsid hinge soojaks. Külalised olid justkui liiga arusaadavad oma muusikas, üllatusi jäi väheks ning võis vaid pead noogutada, et kena-kena. Võib-olla vaid The Retuses viis fantaasia kuhugi kulgema ning pani mõtte liikuma, et justkui piske põnevust ja salapära oli sees. Eestlased aga lõid silma särama ja mainin kohe ära, et vast selle tõttu, et kõigi plaadil esindatud bändidega puudub mul lähem tutvus. Puudub huvi nende muusika ning tegemiste vastu, sest ei oska nad endast ega oma loomingust kuvandit luua mis intrigeeriks, sest heast ja ilusast jääb minu meele nuumamiseks väheseks. Särtsakat ei käi, uputust ei saabu ning veresoon ninas ei lõhke. Ühesõnaga kõik kogumikul esindatud eesti bändid on justkui jalgpallimatš televiisorist - mäng võib olla dramaatiline, palluritel kenad kirevad särgid ning kenasti õpitud triblamistehnikad, aga kui ikka keegi publiku seast alasti üle palliplatsi ei jookse, siis on see poolteisttundi mänguaega minu jaoks mahavisatud minutid ja kukun nutma, et oleks võinud selle asemel kasvõi YouTube´ist Richard Kern´i lühifilme vaadata. Hea ja ilus eesti muusika (Aaooeehhh....!) on siis käesoleva kogumiku puhul sellline joon kus ühes otsas Marten Kuningas ja teises Väljasõit rohelisse. Kogumikul aga igavama poolse väljamaa mussi vahele oli neid ilusaid ja klanitud kodumaiseid artiste päris mõnus kuulata - Ans. Andur lausa kikkis tänu naisvokaalile, Candy Empire tundus järsku vana hea tuttavana, Argo Vals Eesti Popsi raadiosaate väliselt väheke eksinuna, kuid enesekindlana, Väljasõit rohelisse rada "Kadunud mees" hulga karedam ja tahklikum kui EP-lt kuulates ning Mirabilia... Mirabilia oli inglise keelne mis kindlasti on väga väga hea, sest see garanteerib rahvusvahelisele läbilöögi ning aitab müüa albumeid piiri taga. Kindlasti juba Prince Rama, Fenster´i kutid ning Sean Nicholas Savage kanadast panevad kotid neid täis, sest nad saavad nüüd aru millest laulu lüüakse. Jah, jah! Päris mõnusad kodumaised träkid ja esitajad, isegi see Jaan Pehk kes kangesti meenutas üht analoogset eesti artisti nimega Orelipoiss. Kui poleks karbil õiget nime kirjas olnud, oleks vaat' veel sassi ajanud!
11 comments:
Tegelt jumala kobe festar, terve eesti hipsteriskene oli kohal. Need Retuuside nimelised venelased olid ehk kõige mõnusamad kui me indiskene superstaare Andureid ei arvesta, kelle esinemise alguses jooksis kohe pool lava rahvast täis. A muidu selline lapsesõbralik festar, lapsi jooksis ringi hulganisti ja perede ja laste peale oli ka mõeldud. K-Nõmme ka selline väike armas mõnsa kohakene, mis pani peaaegu unustama sealsamas 40 aastat tagasi juhtunud räige lapsevägistamise ja mõrva. Võibolla Schillingu sõbralikud vaibid aitavad pehmendada linnakesel lasuvat ränka karmat.
L.
Ilmselt tuleb järgminegi aasta sellele nädalavahetusele Schillingu-nimeline rist peale teha, mulle meeldis. Tuttavaid oli palju, isegi Velbaum oli Schillingil mitte Mõisa õlifestil (se asjaolu pani mind sügavalt imestama). Musaga on nagu on, aga kesse enne festarile musa kuulama on läind. Ja võibolla tuuakse järgmine aasta juba Metsatöll ka kohale, siis oleks musaga ka kohe kõik korras ja saaks südamerahuga piletid aprillis ära osta. Ma arvan ilma Metsatöllita on iga festar justkui musi ilma vuntsita või muna ilma soolata.
Kes neist ansanduritest siis sellise naisehäälega lõõritas? Kas tõesti tegi see bändi hirmuäratav hallvanake suu lahti?
Mai tea, eks see põhivokalist klafkamees Kirss olnud, ma pole suurem Anduri musa austaja. Tursk oleks arvatavasti Schillingul saanud selle naishipsteri kelle poole näpuga näidand oleks, ja arvatavasti isegi mõned meeshipsterid, selline menu oli neil.
Selle pildi näiteks on teinud mees...
http://instagram.com/p/Myd7kLyqMj/
sõnad, nagu öeldakse, on liigsed
He he! Nii nunnu.....
Kui juba jutuks tuli siis mul ka kuskil "Armastusega Raunole. Tursk" pühendusega Anduri plaat.
kõvv.
kõvv aga veits perv ka...
üritasin kuulata "kõveraid" samas ette kujutades, et voksi laulab naine. no .. ei.. ma ei tea ei tule.
youtubeis olemas ka videotõestus sellest, et mihkel laulab)
http://www.youtube.com/watch?v=rHenElUDTSA
Trash, sa pead oma huumorit veits tuunima, paljud ei hammusta jätkuvalt seda läbi
Kusjuures ei ole huumor, ma päriselt mõtlesin samuti, et mingi külalise plikaga tehtud lugu!
Post a Comment