Sunday, March 06, 2011

A Serbian Film

Srpski film - Srdjan Spasojevic 2010

Serbia Filmi ümber keerlev on mind närvi ajanud ja mitte selle pärast, et akadeemiline blogija teost läbi vaatamata seda saastaks nimetas ega mitte see, et teoses hulgaliselt tabu-seksi ning vägivalda näidatakse, vaid inimeste arusaam antud linaloost ja seda just valdavalt välismaiste vaatajate oma. Lugesin piiritagusest foorumist teemat ja kohe kui esimene pedofiiliapommi lõhkas, ei julenud keegi enam filmi positiivsest küljest kiita, kardeti pedo silti eneselegi külge saada ja arvati, et kui tood välja loo geniaalsed momendid, peetakse sind automaatselt vägivallatsejast perverdiks. Järsku veel antakse foorumist kinga kah! Ja nii siis veeretati sõnu, et totally discusting, has only shock value ja absolutely exploitation. Vaid üks väike serblane julges vahele piiksuda, et sedalaadi see meie serblaste huumor on, lihtsalt teie RXXXR-Rating jänkide ja brittide jaoks veidi liiga kange kraadiga kraam.
Lendasin siis ise peale ja sõimasin kõiki variserideks, kes julgevad taevani kiita Watersi "Pink Flamingot" aga, et kui samalaadne film tehti 40 aastat hiljem, siis on kõik järsku moraalijüngrid ja siivsuse eest seisjad. Kirjutasin, et kui tundmatu serblase asemel oleks teose teinud Gaspar Noé või David Lynch, kiidaksite kooris "tõelise kunstniku", kummardaksite teda kui geeniust kes nihutab piire ning kel julgust murda tabuteemasid, tuues need oma kogu räpasuses vaatajani. Mees metsast aga on materdamist väärt, no mis oskab üks poolruss ikka muud teha kui lihtsalt püüda läbi rõveduste rahaks panna.
 Mehel metsast oli aga juba nii suured munad, et julges nimetada teost Serbia filmiks. Kas kujutate ette, et meil teeb keegi filmi verest ja lapsenussist ning paneb pealkirjaks Eesti Film? Ja saavutab sellega piiri taga nii suurt rahet, et tema tööst saab enim tsenseeritud kinofilm viimase 16 aasta jooksul? Ei ei, meil materdavad rahvuslikult meelestatud kodanikud (jah, needsamused kes seda filmi koheselt rõvedaks ja sisutühjaks nimetavad) vaese lavastaja nii läbi, et viimane lõpetab Seewaldis ja film jääb elu lõpuni raudkappi varjule.Me ei saa isegi Magnusega hakkama, mida siis teosega kus vastsündinud beebit nokuga torgitakse. Huumor ei jõua ju pärale, enne haarab käsi ikka kaika järele.
Serbia Film oli karm mustahuumori teos ja kui sa seda koomiliselt võtta ei oska ning igat lavastaja ülevõlli keeramist tõe pähe võtad, siis ei saagi sa kunagi teose eripära tundma. Ei taju seda mõttelist telge kuhu see paigutub, sest jagad kinokunsti liiga kergekäeliselt õigeks ja vääraks, unustades aga sootuks need filmid mis pidevalt head maitset lõhkudes on undergroundi juba 25 aastat tagasi muutnud meinstreamiks. Siis sul on vaja, et Tarantino-onu ette näitaks mida mõni mees Serbia metsast juba kümme aastat tagasi sulle öelda tahtis. Õrnalt häiris ülesehitus, kuid muidu super raju komöödia. 4/5
Once Upon A Time In Serbia Or Everyday?

20 comments:

Gendri said...

Nonii, mul ootab see ka oma järge. Pole veel julenud seda avada, kogun ennast vaikselt. Aga sinu kõrge skoor vist kiirendab protsessi... katsun ikka ära vaadata nüüd lähipäevil.

Metsavana said...

Kunsti ja undergroundi soolikas on mul vist küll üsna olematu sest minule ei jõudnud see huumor absoluutselt pärale. Enamus filmi oli ilgelt igav ning lõpp üks paras purki sittumine. Väljusin Hõffil saalist raskelt pettununa, lootsin, et tuleb Coffin Joe laadne äge fantaasiarikas must huumor aga see mida näidati oli lihtsalt tüütu. Oleks heameelega selle aja all vanade meestega õlut joonud.

Üleüldse kogu see eelmine Hõff läks liiga piiride avardamise tähe all. Küll avardati piire "Seaga", küll uue digitaalse "Raudmehega" ning siis veel otsa need kuramuse "Serblased" ja nende piirid.

Metsavana said...

Hea mees oled Gendri, käid minu blogis sellega lehvitamas aga ise pole veel vaadanudki :)

Trash said...

Alul oli mul skooriks mõeldud 8/10 aga kuna olen kolm nädalat seda filmi peas veeretanud ja lõppu pole näha, siis mõju tõttu punn rohkem.

Trash said...

Sa Metsavana vaatasid seda vääralt. Ega ta olegi teos mida poolpurjus peaga kinos passides näha, sel juhul jääb paratamatult meelt ergutavatest nõksudest puudu, humalane vajab ju kirgastumiseks rohkem kui kaine mees.

Trash said...

See, et vaatamata, pole ka mõnda teist meest seganud. Isegi arvustuse kirjutamisel mitte. He he!

Metsavana said...

Ma otseselt vastu ei vaidle sest olin õlut joonud selleks ajaks juba mitu purki ning paar viskisõõmu sinna otsa.

Trash said...

Sel aastal jood minuga väljas ja kinno kobid vaatama vaid üdini lõbusaid ja actionit täis linalugusid.

siidiliblikas said...

Ma ei saa selle filmi komöödiaväärtusele kohe kuidagi pihta. See on üks väheseid filme, mis mul veel aasta hiljem vastakaid mõtteid-tundeid tekitab, kuid komöödia??? Seleta pikemalt!

Trash said...

No peale seda newborn-new porn momenti ei tohiks ju keegi filmi enam millegi muuna kui komöödiana võtta. Või võta kasvõi viimane stseen filmist, süsimust viimane joke.

siidiliblikas said...

Njah. Filmitegijad filmis olid nii osavad, et said väga erinevate huvidega pervertide vajadused ühe pere abil ära rahuldatud. Ilmselt see film mind painabki, kuna ma ei suuda seda komöödiana võtta (no reaalselt ongi ju olemas inimesed, kes seksivad imikuid!, laipu jne.)

Trash said...

On inimesi kes söövad koerasitta kah aga omtigi ei võta keegi Pink Flamingot tõsiselt. Minu jaoks on nad väga sarnased, lihtsalt tänapäeval on standardid FUN´i jaoks teised. Omal ajal oli Pink Flamingos vaid kesköiseid seansse külastava vaataja jaoks lõbus ja meelelahutuslik, ülejäänud kirusid seda ka kui kõige rõvedamat ja mõttetumat asja mis filmilindile võetud.

Ralf said...

100% õige jutt! Respect!

edasi said...

mulle ka üldiselt meeldis, kuigi stiili poolest on võrdlus pink flamingoga küll imelik. see oli ikkagi autorifilm, a serbia oma täiesti isikupäratu. nagu "Hostel" umbes. võrdle kasvõi muusikalist kujundust (ma tean küll, et sa filmides tegelikult musa ei märka)- mingi täiesti pealiskaudne ja isikupäratu elektroonika vs. John Watersi põhjalik popmusa tundmine. Näiteks "Irreversible"is oli ka palju klubielektroonikat, aga see oli tellitud spetsiaalselt oma ala kõige parematelt tegijatelt. Ja igasugused piire ületavad ebakorrektsused ongi slasherite ja muu sarnase juures algusest peale olnud nagu huumoriks. Hea exploitation ongi selline. aga NEWBORN PORN!, see on tõeline shokikino uus verstapost, mille ületamist juba annab välja mõelda. selles mõttes oli tõesti väga fun.

Jaanus said...

heheh, kuule need stseenid võivad peas veel oma mitu kuud päris kõikuva aktiivsusega pöörelda.

meeldejääv film oli.

Ütleme siis, et täis selliseid hingeminevaid stseene.

Jaanus said...

Ma mingi komöödiana võtmise vaguni peale hüppama ei hakka, sellel on ka selline kerge oma munade suuruse eksponeerimise maik küljes, mitte, et me siin keegi kuidagi Trashi munadest halvasti oleks mõelnud, aga ega toda halvaks filmiks küll ei lahterda.

Tugev film oli.

Trash said...

Jah Mihkel, sul on autorikino ja slasher-exploitationis sisalduva koomika suhtes õigus õigus. Aga ometigi on seekord ka need kes exploitationi muigega võtavad tagajalgadel ja huumoritajust pole enam jälgegi nende meeltes.

Trash said...

Vähendasin hinnet punni võrra (8 nagu peale filmi vaatamist panna tahtsin), sest meenus miks see hinne. Nimelt jäeti kasutamata veel paar vinti mida oleks selle super-viagra teemas arendada saanud. Mulle meenutas selle nn. hispaania kärbse all tegutsemine väheke head pulp põnevikku Crank ja ise oleksin kindlasti seda seksenergiat veelgi rohkem laiali loopinud.

@Jaanus

See muna jutt on veits arusaamatu. Korea thrillereid vaadates peab siis kogu aeg suur muna olema või, et seda head musta huumorit sealt välja peilida? :)

kristjan said...

Kõvad naljamehed need serblased siis, kui neil tõesti sedalaadi huumor on. Tahaks kohe kuulda mõnd vürtsikamat anekdooti.

Sihuke lustlik trall ei olnud jah, aga "newborn porn" ajas naerma küll :D

Trash said...

Üleeilelobisesin Koit Raudsepaga ning tema pidas seda samuti komöödiaks ning üheks paremaks filmiks AD 2010.