Head originaalset horrorit on minu arust ainult 3 % kõigist toodetud õudusfilmidest ,aga comedyga miksitult on tulemus mitu protsenti kõrgem. Ühtegi halba õuduskomöödiat meelde ei tulegi ,ainult head nagu Dellamorte Dellamore ,Braindead ja korealaste võrratu mustahuumori klassika To Catch A Virgin Ghost. Tegemist on siis samasse žanrisse kuuluva linalooga ,mille esimesed 20 minutit mööduvad eriti kurva draama tähe all. Noor tüdruku satub kihlveo pärast lubatud võrgutamise ohvriks ,jääb rasedaks ,elab üle võõrasisa vägistamiskatse ja sureb peale abordi tegemist verejooksu kätte. Nii õnnetu inimese vaim ei suuda rahulikult siit ilmast lahkuda ning nii jääbki ta kummitama oma üürimajas. Majas aga elab igasuguseid veidrikke ,nagu Tod Browningu friigid elaksid Kung Fu Hustlelist tuttavas majas. Puudu ei ole ka kohalik soolapuhujast exorcist ja nalja hakkab saama. Huumor on aga hoopiski selliste uute indie filmide laadi ,põhineb heal dialogil ja koomilistel tegelastel. Loo lõpp tõi aga minu jaoks vähemalt veel ühe üllatava käände ,mida ette näha ei osanud ja see ootamatus ongi ju filmi juures kõige tähtsam. Üldiselt oli taas tegemist hea Thai kinoga ,meelelahutuslikkus oli tasemel ja originaalsusestki puudu ei tulnud. Thai on küll viimasel ajal saasta tootma hakanud ,aga säilitab minu jaoks oma rolli atraktiivseima Aasia filmimaana. 7/10
Elav laip.
No comments:
Post a Comment