My House - Gleb

Moi dom - Andrei Zaitsev 2000
Gleb - Andrei Zaitsev 2002

Inteligentsemate sibulate korraldadtud dokumentaalfilmifestival KINOTEATR.DOC on keskendunud Venemaa elu avatud ning häbita paljastamisele, tutvustades kohalike mõttelaadi ja maailmavaadet. Sõltumatu festival on oma parimate poegade parimad tööd ka DVD-le pannud ning sellest sarjast on kujunemas üks mu lemmikuid. Mõningal määral võiks neid lühidokke võrrelda meie oma ETV jaoks toodetud "Eesti lugudega", kuid diskreliisini jõudnud tööd on tugevamad sisult, artistlikuma lahendusega ja pigem festivaldelt auhindu noppivad kui telearhiivi sügavustesse kaduvad. Gleb rääkis samanimelise väikese poisi esimesest päevast lasteaias. Väikese põngerja kartusest uue koha ees, vaiksest olukorra hindamisest ning kõrvaltvaatajana lasteaia käitumismudelite õppimises ja tema esimestest arglikest katsetest teiste laste gruppi sulanduda. Väga hästi oli linti saadud lapse ehmatuse ja uudishimusegune päev uues kohas, eemal armastavast emast ja isast, kaaslasteks vaid võõrad lapsed ning abivalmid kasvatajatädid. Väga armas oli väike montaažiga loodud dramatiseering kus poiss lõunauinakut tehes oleks justkui näinud unes eelmist päeva vanaema ja vanaisa juures suvilas. Gleb oli armas dokumentaalfilm, lavastaja varasem töö Minu maja aga päris koomilis-karm uusrealism. Mees oli asetanud kaamera toa aknale ja filminud paari nädala jooksul naaberpoe tagaukse juures toimuvat kus neiud käisid salasuitsetamas, nii mehed kui naised kusel ja sital, parmaadid jõid odekat ja töölised viina, miilits ajas urineerijaid laiali, lapsed mängisid loomadega, joodikud magasid, bomšid musitasid teineteist, vahepeal tassiti poodi kaupa ja siis mõne aja pärast läks taas kusemine ning viinajoomine edasi. Naljakas ja kurb samaaegselt. 5/5

Viinaviskajate argipäev poe taga.