Thursday, December 04, 2008

I Was Here - Mina olin siin

Mina olin siin - René Vilbre 2008

Pettumus, kuna filmi oli mulle nii mitmestki suust ja kirjutisest reklaamitud sõnapaariga realistlik film. Realistlik teadupärast tähendab tõepärast, filmis aga oli tõepärasust segamini muinasjutuga ja seda samavõrra kui ühes tavalises jänkimaa krimifilmis, sest ega näiteks must ülikond mis tõesti (tõesti!) poes müügil on ja näitleja seljas kena välja näeb, ei tee veel Reservoir Dogs´ist realistlikku filmi või IKEA mööbel muuda Fight Club´i dokumentaalselt täpseks elukajastuseks. Samamoodi ei tee Kalamaja kant ega venekeelesegune pätišargoon käesolevast filmist realistlikku kuvandit. Kõige esimesena hakkas mind häirima dope mida peategelased müüsid. Kas tõesti oli lavastaja ja stsenarist nii lollid ( võib vabalt nii olla ), et kujutavad ette justkui müüksid Tallinna koolipoisid meth´i, ehk kristalli. Kontrollisin isegi ingliskeelsete subtiitrite abil, kas tõesti täheti öelda meth ja nii ta oli, ka eng sub viitas narkootilise aine methamphetamiinilisele päritolule. Tegelikult oli mõeldud muidugi speedi, antsu ehk A-d - amphetamiini ühesõnaga, kuid see korduvalt kasutatav nimevääratus jättis väga asjatundmatu mulje. Jutt käib siis situatsioonist kus analoogse näitena võiks talupidaja kutsuda hobust seaks, siga lambaks ja lammast koeraks, et noh, mis seal vahet on ühed koduloomad ju kõik. Ometi on methamphetamiini ja amphetamiini vahe palju suurem kui vaid 4 algustähte. Teise suure üllatusena arvasid lavastaja ja stsenarist, et kohalik maffia tapab autopommidega inimesi vaid lõbu pärast. Ei mingit uurimist, et kes-kus-mida tegi, vaid paneme ainult pommi alla juhul kui numbrimärk klapib. Mis rahadest jutt? 200 000 krooni ( 250 000 Olarile, 200 000 ehtsatele liigutajatele ) on hinnaks mis sunnib ühte meie kohalikku krimigrupeeringut täiesti süütut inimest tapma ja hiljem tõelisi süüdlasi mitte karistama. Info ei liigu või milles asi? Enne hüppan ja siis mõtlen või? Kahtlen, sest sellisel juhul poleks meil kriminaale, kõik istuksid oma rumaluse pärast juba trellide taga. Ja siis see persenuss. No kamoon, mul on juba tunne, et Ilmar Raag´i puhul on tegu perverdiga. Alul see Klassi suhuandmisstseen ja nüüd persenuss, kusjuures kummalgi juhul pole tegu reaalse situatsiooniga. Point on selles, et vanglas elatakse teises maailmas ning see mis seal toimub jääb ka sinna. Naiivne oleks mõelda, et isegi üks läbi ja lõhki platnoi hakkaks kedagi allalaskma noorte poiste, taedmata-tundmata taustaga kõrvalseisjate pilgu all. Pigem oleks siis koola pudel persse surutud või kuusejuurikat seal ringi vändatud. Tsoonis mehena käitumine võib svaboodas kõrvalseisjate jaoks pedelikuna näida ja seda isegi juhul kui tegemist on õpetliku jõudemonstratsiooniga. Seda kriminaalid teavad. Lisame siis veel juurde sellist pahna ka nagu kena kaadri saamiseks mõtetu linnapeal tiirutamine, kuigi peaks sõitma punktist A punkti B, ebausutavuse muljet tugevdav kombineeritud võttepaigad, ehk ühe hoone uks mis viib ulmelise telepordina hoopis teise hoone sisemusse ning filmis näidatav triibu tõmbamine. Jutu järgi tiriti ninna 20-st G-st 1 G aga triipudena oli laual suurem kogus ja samuti oleks olnud vaja kolme peale rohkem keemiaenergiat hommikuni remontimiseks. Samuti on entusiastlik mõelda, et tsoonivalvuri ja kriminaalpolitsei vahel telepaatiline side ja üks päti enesetapp on vanglaametnikule koheselt teada. Kokkuvõttes siiski ühe vaadatav telefilm mis ilmekalt näitab kui vaesed me filmitoodangus oleme, et Akadeemia auhinnale suvalise noorteka kandideerima saadame. 2/5
Sass Heino raamatu "Mina olin siin" kenad illustratsioonid, autoriks Jüri Saks.

11 comments:

Anonymous said...

"mõtetu linnapeal tiirutamine, kuigi peaks sõitma punktist A punkti B" - seda fakti teavad vaid need, kes tunnevad Tallinna linna. Vaevalt, et mõnes Hispaania või Türgi filmis väikelinnas alati punktist A punkti B otse sõidetakse. Kuidagi peab ju filmi aja täis tiksuma.

Ma pole raamatut lugenud, seega ei tea kas too pe*rse*** oli Raagi väljamõeldis vöi ei? Kui polnud, siis on Raagi perverdiks pidamine lihtsalt veider. Kui aga oli, siis nojah noh misseal ikka :)

Rasmus said...

hmm, miks kõik selle reaalsuse kallal on? Vaata ka Sirbist arvustust!

Ma arvan, et see methi teema on nagu ta on sellepärast, et 90ndate alguses ei teadnud keegi midagi narkootikumidest. Võib-olla nad ise arvasidki, et myyvad methi.

Trash said...

Õige selle välismaa nurga suhtes aga ega tegelikult ei pea aega täis tiksuma, võib mitte näidata, võib teistmoodi näidata. Minu arust oleksid väga kindlad piirid filmile vaid kasuks tulnud.

Süüdistan just meelega otse lavastajat ja stsenaristi, sest isegi kui raamatus on see sees, siis mugavdatud stsenaariumis võib mitte olla. See mida üks naga tuhinal paberile paneb ei ole veel täiskasvanud mehe jaoks kohustuslik. Täiskasvanu vaatab asju kaine pilguga ja võiks noorte liialdused muigega siledaks lükkata või siis räigust alles hoides teistmoodi lahendada.

Trash said...

@lifestyleguru

90-ndate alguses eestis keemiat polnud, keskpaigas aga panid juba kõik A-d ning teadsid kraamist juba üht-teist. Jah, võib-olla oleks siis keegi seda methiks nimetanud aga mina isiklikult ei kuulnud kordagi seda. Samas aga pole 90-ndate algusel ega keskpaigal mingit pistmist filmi või raamatuga, sest kirjanikuhärra käis siis alles lasteaias ( väike liialdus, Sass Heino sünd. 1982 ) ja vaevalt kolmandas rühmas kasvataja hoole all just palju narkoinfot kogus. Ma olen aru saanud, et raamat on semi-autobiograafiline ja seetõttu ei saa Sass ka kellegi minevikumälestusi esilekerida. Või kuidas sellega lood on?

reaalsusest niipalju, et kui me selle välistame, siis ei jäägi ju palju järele. Siis ei saa ju filmi ka noortele õppelise eeskujuna tuua, sest narkotsiga kauplemine, pättidega suhtlemine ja kinnikukkumine tegelikult nii ei käi, see film on väljamõeldis.

Ah jaa, mõelge veel nende trahvikviitungi ja pangakaardi pettustele, asi logiseb sealgi.

Anonymous said...

Ma vaatasin ka juba siis kui filmi või raamatut promoti, et mis kuradi methist siin räägitakse. Eks noor tatt kirjanik oli kuskilt lahedat välismaakeelset sõna kuulnud ja mõtles kohe ilma asja tundmata ja tausta süvenemata seda ära kasutada.
Eestis pole keegi methist undki näinud, siin vana hea anz möllab endiselt, võrreldes 90ndate keskpaigaga on aga see pask mitmekümneid kordi lahjem ja segatum.

L.

Anonymous said...

Ainuke, mis õigustaks meth'i nime kasutamist oleks metüleendioksümetamfetamiin, ehk MDMA, ehk Extacy. Seda aga on kõik alates algusest kutsunud kommiks või kettaks ja tablettide kujul ta liigubki.

L.

Ulmeguru said...

Raamatut pole lugenud (ilmselt see üks para haip on) ja filmi ei vaata kindlasti...

Üks mu kolleeg, kes raamatut on lugenud ja kellele see ka väga meeldis... see kolleeg kirus filmi maapõhja... ta ei saanud üldse aru, et mida leiab ja saab aru filmist see, kes raamatut lugenud pole...

Ahjaaa, need illustratsioonid mulle täitsa meeldivad... kuigi see venekeelne kiri seinal on lollus... nii võib vene keeles öelda vaid miski estohh... venelane oleks ikka kirjutanud «pidoras», «piider» või midagi taolist... vene keeles puudub sõna «pervert»...

Mart said...

Aastate eest sai tegelikult härra Hennoga tutvust tehtud ja siis kategoriseerus poisiklutt nende degenerantide hulka, kes pärast FIGHT CLUBi nägemist sügisese emajõe kalda peale teineteist kindluse mõttes peksma läksid. Mingeid heldeid mälestusi ses ajas minu jaoks ei leidu.

Kui raamat ise oli veel peaaegu üllatava kvaliteediga, siis linateos on äpardunud nagu anaalselt võetava aspiriinitableti kontsept.

Teadmiseks veel nii palju, et minul on Hennoga samal päeval sünnipäev, kuigi viimane on aasta noorem.

Anonymous said...

armas sober, kasva suurex! koge yhtteist! ära pasunda tyhja, pyya aru saada dokumentaal- ja mängufilmi eripärast! ja plärcu sis...
kurb on lugeda amatöörist algaja narkomaani egotripi hala su blogis, millest see film paraku yldsegi ei rääkinud.
alati maxab enne mõelda kui sulg näppu hakkab ja mõte kypsex kudeda jõuab!

Ulmeguru said...

Hoi-hoi!

Kuule Trash, kas nüüd oled solvatud loovisiku oma blogisse hängima saanud... :)

Ilmselt siiski miski diip tatikas... otsustades kirjapildi järgi... y, x, c ja muu...

Trash said...

Tatikas või mitte aga nagu teada on anonüümsetel kommenteerijatel alati õigus ja mitte ükski Anonymous pole veel valejuttu ajanud.

Tegelikult aga lahe, et noored vaatavad filme, mõtlevad nähtu üle, loevad arvustusi ja mõtlevad loetu üle ning kommenteerivad ise ka. Nii see ju peabki käima, sellel filmiblogi püsibki.