Odilon Redon or The Eye Like a Strange Balloon Mounts Toward Infinity

Odilon Redon or The Eye Like a Strange Balloon Mounts Toward Infinity - Guy Maddin 1995

Jätkus Guy Maddin´i loomingu läbi kammimine. Käesolev lühifilm asus Short Cinema Journal Vol. 2 kogumiku peal koos režissööri kommentaarirea ja storyboard visanditega. Valminud tellimustööna BBC-ile, kus kunstnikul paluti valida oma lemmikmaal või joonistus ja sellest inspireerituna luua lühifilm. Maddini valik oli Odilon Redon´i illustratsioon ( vasakul ) Edgar Allen Poe prantsuskeelsele väljaandele. Väga Maddin´lik kiire montaažiga kunstiteos kus viie minutiga laotati vaataja ette mitmete inimeste elud ja saatused. Armastus, kadedus, pettumine ja viha, kõik see sürreaalses must-valges animatsiooni ja sümbolitega täidetud fantaasias. Jõulumeeleolu koos vaikse horror nõksuga. 4/5

A Deadly Invention - The Fabulous World of Jules Verne

Vynález zkázy - Karel Zeman 1958

Hiljuti eesti filmiblogide perre lisandunud Full-Metal-Metsavana arvustusi lugedes leidsin meeldetuletuse sellisest mind kutsikaeas vaimustanud teosest. Põlvepikkuse põnnina oli seda vähemalt paar korda Orsenti pealt nähtud, kuid ilma Metsavana blogisissekandeta vaevalt meenunud oleks. Kuna korralik DVD reliis puudub aga vajadus seda meistriteost uuesti ja kohe näha oli lausa põletav, siis sukeldusin taas kord interneti sügavikku ja tirisin kaldale filmi avi versiooni. Tšehhi keelne ja subtiitriteta, kuid himu sai rahuldatud ja hingerahu taas vaigistatud. Lugu looks aga teostus oli aasta 58 kohta ikka väga lahe. Selline kahedimensioonilise animatsiooni ja live actioni segamine nägi super cool ja moodne välja. Ega siin saa öelda, et vanasti häid ideid ei olnud, lihtsalt tunne on, et praeguse aja visuaalsed lahendused on väheke sarnasemad. Steampunk koned ja sajanditagused tehnikaimed, meelelahutust sci-fi sõbrale kui palju. See teos ruulis isegi nostalgialaksust hoolimata. Pilk on mul aga siiani Tšehhimaa poole suunatud, sest hiljuti sattus kätte teine lapsepõlves nähtud film -Limonádový Joe. 5/5

Blood Brothers

Tian tang kou - Alexi Tan 2007

Global Dimming

Global Dimming - Duncan Cobb 2005

Tänud lähevad Siim Vatalin´ile kes mulle seda BBC Horizon´i teadussarjale toodetud dokumentaalfilmi soovitas. Esimesed minutid oli küll suur kiusatus kinni panna, kuid õnneks ei teinud ma seda. Tundus lihtsalt, et olen käesolevat dokfilmi varem soome YLE vahendusel näinud. Tegelikult on aga paljusid seal esinevaid intervjuulõike kasutatud hoopis teises, globaalset soojenemist kahtluse alla seadvas Horizon´i tootes näidatud. See demonstreerib aga ilmekalt kui mitmeti on võimalik kasutada infokilde ja neid vastavalt vajadusele asetades muuta ka sõnumi sisu. See mis kõlbab info taustaks üleplaneedilise hämardumise juurde, sobib kokku ka globaalsoojenemise revisionistlikumasse töösse. Universaalsed intervjuud. Global Dimming oli huvitav teadusülevaade tööstus tolmu mõjust maakera kliima muutustele. Väga asjalik ja mõtlema panev teema, huvitav ja hariv. Kahjuks aga osati tosin minutit enne doki lõppu asi taas lapsikuks hirmutamiseks keerata kus loodi lausa apokalüptilisi visioone meid kõiki ees ootavast maailmalõpust. Globaalse soojenemise lobistid maalisid pilti kus päikese poolt keemistemperatuurini soojendatud mered on juba terve maakera uputanud ning ainsana jääb alles vaid Gates´ide perekonnamõis Everesti mäe tipus. Selline hale algorelik vassimine ja hirmu külvamine mis dokfilmi üldise toimiva teadusega kokku ei sobinud. Ilma lõputa oleks täitsa tase info olnud. 3,5/5

Valgust varjav sumupilv Hiinas.

Rock 'n' Roll High School

Rock 'n' Roll High School - Allan Arkush 1979

Mulle meeldis The Ramones vanuses 16-18 ja kuigi peale seda on veel bändi hajuti kuulatud ja neli esimest albumit isegi diskidele kopeeritud, jäi hilisem suhtlemine Ramonesite perekonnaga siiski üpris tagasihoidlikuks. Filmi otsustasin ikka ära vaadata, koolikomöödiad on mulle alati istunud. Oleks ma aga teadnud kui hullult bänd ennast reklaamib ja eputab, oleksin kindlasti loobunud. Ramones´i nartsislikkuse ja enesepromo kõrval kahvatub isegi Tõnu Trubetsky ego, see mis ekraanilt vastu kargas oli minu jaoks maailma kõige maitsetum ja häbematum eneseupitamine. Need 10 minutit filmist kus aga Ramonesi muusika ei kõlanud, tegelased sellest ei rääkinud ega bändi logosid, postreid ja vinüüle näha ei olnud, oli vaatamata soovile teha sürri huumorit väga mage ja labane tilu-lilu. Kõike seda vaimuvaesust ja enesepushimist ilmestasid väheke underground abielupaar Paul Bartel ja Mary Woronov, kuid ka need b-filmide kangelased ei suutnud seda mõtetut muusikalist teost pinnal hoida. Tegu on vaid hardcore Ramones´i fännidele mõeldud kraamiga mis vaatamiseks vanemale kui 18 peaks keelatud olema. 1/5

Rattus Rock 'n' Rollus.

Heat

Andy Warhol's Heat - Paul Morrissey 1972

Tulles vastu oma blogi lugejale kes nõudis minult filmi Heat arvustamist, otsustasin selle läbi vaadata hoolimata sellest, et ma pole suur Andy Warhol´i gängi toodete austaja. Mulle meeldib Warholi isik ja tema õukonnaga seotud kõmu ja skandaalid rohkem kui kunst mida nad tootsid. Paul Morrissey film oli aga üllatavalt "kunstilise" punnitamise vaba ja lihtne. Oodatud käkerdamise ja mäkerdamise asemel oli täitsa ladna väheke trashiliku maiguga indielugu. See pisike rämpskinolikkus tekkitas koheselt paraleeli John Waters´i teostega ja pildikvaliteet, amatöörlikud osatöäitmised ning kohati kajav heli vaid tugevadasid seda tunnet. Seal kus aga Waters pakub oma kriitikat ühiskonna suunas läbi pila, jääb Morrissey lihtsalt staatiliseks kõrvalt filmijaks, olukorra kroonikuks. Ma just ei ütle, et tegu on hea filmiga või sisaldab mingit tähtsat sõnumit, kuid üllatusin siiski kui kergelt ja mõnusalt seeditav see teos oli. Factory kutt Joe Dallesandro oli aga lausa suurepärane, kuigi jah, osa tema imagest lõi ka stilisti poolt rõivastatud välimus - väga fashionable look. Kuna Paul Morrissey ei tundunudki erilise sitanikerdajana, võtan ette peatselt ka ta varasema filmi Trash. Nimi ju lausa käsib seda vaadata. 2,5/5

Karjeristlik naudiskleja Joe rajab läbi seksi teed kuulsuseni.

Apocalypse Now

Apocalypse Now - Francis Ford Coppola 1979

Society

Society - Brian Yuzna 1989

Society on suurepärane vaatamine kõigile kes on vähegi kursis David Icke loominguga ja tema teooriatega seoses iidsete nephilite järeltulijate, kujumuutjaist reptiilidega. Tegemist siis ühe väikese sammuga edasi tavalisest lumeinimese ja tulnuka teemast alasse mille uskumine nõuab juba veidi avaramat mõtlemist või selle täielikku puudumist. Tegevus oleks justkui paranoiakäsiraamatust maha kopeeritud - peategelasele hakkas järsku tunduma, et tema vanemad, õde ja veel mõned lähedased inimesed pole enam kellena paistavad, vaid juskui võõras eluvorm oleks nende kahadesse pugenud. Situatsioon kus agent Mulder oleks tundnud end kui kala vees, käib aga noorele kutile üle mõistuse ning peagi järgneb peaaegu hullumeelsuseni viiv rabelemine tõe väljaselgitamise nimel. Ehtsaid iidse rassi esindajaid ja siniverelisi nüüd vaevalt Beverly Hillsist leiab, pigem on need perekonnad koondunud idarannikule, kuid täitsa korraliku thrilleri suutsid sealsetki kõrgklassi tegelinskid püsti panna. Pinev põnevik täis kahtlusi ja kartusi päädis aga ühe korraliku kaheksakümnendate body-horrori orgiaga, kus kummist kehaosadele anti kõvasti aega kaamera ees end demonstreerida. Kui ikka toatäis shapeshiftereid oma välist ilmet muutma hakkasid oli eriefektimeistritel käed ja jalad tööd täis. Kuna see silikoonist kehade väänamine jäi enne arvutigraafika mängutulekut ikka vaataja silmale visusaalselt veidi ebausutavaks, siis oli selle kujutamisel valitud teine lähenemine. Nimelt koomiline, sest väikse huumoriga suudavad kõik seda kehade moondumise festivali mõnuga välja kannatada. Nii, et mõnus paranoi põnevik la lõpus veel boonusena korralik kehafetish komöödia, nice ! 4/5

Kõige kuulsam hetk filmist - butthead.

Knocked Up

Knocked Up - Judd Apatow 2007

Kuna õnn kõndis lõpuks ka meie õuele ja kevadel saab kure külaskäiku oodata, siis läksime Katiga ( totally knocked up ) koos kinno vaatama seda samalaadsest situatsioonist pajatavat linalugu. Nujah, eks ta natuke naiivne oli nii mõnegi koha pealt või oleme meie Katiga lihtsalt lastesaamise ja beebiootamise teemades rohkem haritud kui blond Britney Spears´i välimusega Kalifornia bimbo ja kanepihaige hokipedest Kanada töll. Ootasin tegelikult veitsa vihasemat anarhistlikumat komöödiat kuid pakuti sellist riimeiki Nine Months´ist väheke ebatraditsioonilisemas kastmes ja sutsu kreisimate tegelastega, muidu aga nagu kaks tilka vett. Selgusetuks mulle aga jääb kuidas inimene kes pole kursis filmidega saab aru selle teose naljadest? Suuremosa filmi naljadest ja pea kõik poissmeeste seltskonna killud on seotud tuntud USA filmidega ja kohati tundusin ma tõesti ainus kes paarikümne inimesega Kosmose saalis naeru valla päästis. Filmi eestikeelne tõlge muidugi imes nii peent irooniat edasi andes kui kanepipopsutahjate huulilt langes, kuid eks see inside joke´ide tõlkimine võibki paras pähkel olla. Selle filmi täielikud staarid olid Jason Segel ( Freaks and Geeks ) ja mulle järjest sümpaatsemana tunduma hakkav Paul Rudd, mees kes ühes parimas üheksakümnendate tiiniromantika filmis Clueless võitis Alicia Silverstone´i südame. Sweet! Ootan sellelt tüübilt paljut, kift kutt. Käesolevalt filmilt ma paljut ei oodanud ja ka ei saanud, lihtsalt oli mõnus vaadata. Judd Apatow´i eelmine teos The 40 Year Old Virgin oli hulga täiskasvanulikum ja taibukamalt seatud. 2,5/5

Forbidden Zone

Forbidden Zone - Richard Elfman 1980

The Rocky Horror Picture Show pole mulle kunagi meeldinud ja selle filmi fenomen on tuhandete fännide seletustest hoolimata jäänud mu jaoks täielikuks müsteeriumiks. Forbidden Zone on nii mõneski mõttes sarnane, kuid piisas vaid viiest minutist, et sellesse absurdimuusikali kõrvuni armuda. Seal kus Rocky Horror on veidi erinev ja freaky, on Forbidden Zone lihtsalt megalt ülevindi haige ning ainult juudile omase peene aga perverse huumori ja fiiliga. Totaalselt lõbus moviemaking mis meenutas oma animeeritud osadega ja kahedimensiooniliste teatridekoratsioonidega pigem räpaste pesemata New Yorki underground koomiksikunstnike tööd kui Danny Elfman venna, korralikust LA juudiperest pärit noore mehe vaimusünnitist. Keelatud tsoonis on kõik lubatud ja nii lasi teatrilavastustega kätt harjutanud Richard Elfman oma fantaasial vabalt voolata. Ajuvaba tralle asemel valmis aga üdini nauditav suurepäraste muusikanumbritega wacko´dest wacko´m show kus igav ei hakanud. Meeletus maailmas sai näha kuulsaimat juudi maadlejat peksmas kumminuiaga sisse gorilla nägu, õpilasi automaadist tulistavat kooliõpetajat, pakse naisi vägistavat skauti, vanglatäit kiimas türklasi, ihukaitsjast konna ja poissi kes magas koos kanadega. Kõik tegelased olid pidevas nikunäljas ja elu peategalaste keldrist algavas kuuendas dimensioonis, ehk keelatud tsoonis keerles pidevalt räpase seksi ümber. Kindlasti oleks ka see gorilla ära vägistatud kui vapper juut poleks kohe oma nuuti käiku lasknud. Paljud head ja hullud hetked aga filmi ei jõudnudki. DVD lisade hulgas on aga deleted scene´id korralikult olemas ja veel kamaluga muudki intrigeerivat kraami. Sick fun ja super chill, täielik rockabilly rock. 5/5

Life in Forbidden Zone.

Kung Fu Tootsie

Kung Fu Tootsie - Jaturong Mokjok 2007

The Great Ecstasy of Woodcarver Steiner

Die Große Ekstase des Bildschnitzers Steiner - Werner Herzog 1974

Võtsin oma blogi kommenteerinud nimetu inimese nõuannet kuulda ja vaatasin Herzogi loomingust järgmisena varasemat televisooni jaoks toodetud dokumentaalfilmi šveitsi suusahüppajast Walter Steiner´ist. Spordivõõrale inimesele nagu mina oli esmatutvus suusahüppe nimelise alaga alles filmi Matti kaudu ja seetõttu ei avaldanud hüppe esteetika mulle hetkekski muljet vaid nautisin sadistlikult hoopis nurjunud maandumisi ja vigastustega lõppenud kukkumisi. Suusahüppamine oligi siiski lihtsalt taust sportlase portreteerimisele, samahästi oleks Herzog loonud ka loo kuulitõukajast, tõkkejooksjast või aerutajast. Just nimelt loonud loo, sest kõik Steinerid saatnud õnnestumised olid Herzogi jaoks filmilindile saadud boonus ja ka atleedi isik ei tundunud filmi idee kõrval tähtsust omavat. Tema oleks piire nihutava ja omapärase kangelase saanud tselluloidile ka ilma armulise saatuse poolt antud kuldmedalite ja rekordhüpete. Ta lõi oma peas pildi talentsest inimesest kes oma kätteõpitud oskustest, loomulikust andest või jumalikust geniaalsusest hoolimatu on pea märkamatus nihkes tavalise ühiskonna suhtes ja surus lihtsalt suusahüppaja sinna valmis pandud raami. Tahtes näidata, et on mingi omadus mis eristab ning distanseerib inimest teistest, valis Herzog seekord liiga kaugele hüppamise. Walter Steiner hüppas teistest hulga kaugemale ja seda püüti kohtunike ja korrapidajate poolt piirata. Panna mehe hüpped normaalsuse piiridesse nihutades laskumise algus kohta ja nullides hüpete rekordiliste tulemusi. Minu jaoks mitte kõige parem teos. Ootasin Herzogilt rohkem mängulisust, läbinähtavat lavastuslikkust ja isegi otsest vaataja petmist. Lootsin talt puhast võltsingut nii spordi kui sportlase portreteerimisel, kuid ainus vemp mille ta viskas, oli filmi lõpus näidatav poeetiline mõtisklus vabaluule vormis. Herzog omistas selle autorluse Steinerile, kuid tindiplekid olid tema kätel. 2/5

Walter Steiner

Taxi to the Dark Side

Taxi to the Dark Side - Alex Gibney 2007

Tänane ETV Välisilma dokfilm pani mind vaatamise ajal mõtlema selle peale palju ja paremaks me aastasadadega arenenud oleme. Jutt siis piinamisest. Olen viimasel ajal lugenud, et keskajal mida me peaksime võtma kui piinamise kuldaega, polnud see tegevus üldse nii levinud kui hilisemad valgustusaja kroonikud meile näidata on tahtnud. Nüüd aga "tsiviliseeritud kodanikena" oleme varmalt valmis teisi piinama ning mõnitama meetoditega mille üle isegi Bernard Gui kadedust oleks tundnud. Sellest kui lihtne on tänapäeva haritud inimesel astuda see pisike samm piinaja rolli andis aimu dokumentaalfilm Quiet Rage : The Stanford Prison Experiment ja seda sammu aitavad suurepäraselt teha tänapäeva meedias pakutav stiliseeritud vägivalt nagu dokfilmis üks sõnavõtnutest mainis. Interneti kõige enim allalaetud film on hetkel Hostel 2, think about it! Dokfilm oli tavaline ja käsitles varemgi tuntud teemasid. Rootsi noorte ja vihaste sotsialistide vändatud Gitmo oli samalaadset teemat ette võttes isikupäraselt huvitavam, käesolev töö jäi klassikalisesse formaati. Imestati, et piinamised isegi peale avalikustamist jätkuvad ja arutati kellele see kasulik on. Millegipärast ei öeldud, kuigi nime Iisreal ei ole raske välja hääldada. 3/5

13 Beloved - 13 : Game of Death

13 game sayawng - Ma-Deaw Chukiatsakwirakul 2006

Luuserist muusikainstrumentide müüjal äpardub kõik. Tüdruksõber on ta just hüljanud, hommikul tuldi liisitud autole järele, kekpäeval vallandas boss ta halbade tulemuste pärast töölt ja hoolimata suurtest võlgadest pangale, lubas mees õhtupoolikul veel ka ema rahaliselt toetada. Üpris räbal situatsioon, kuid sellest pääsemine tuli peagi. Mehe telefonile helistas saladuslik mees kes pakkus võimalust osaleda mängus ja täita talle määratud 13 ülesannet mille tulemusena vabatahtliku mängija pangakontole kantaks miljoneid. Esimesed kaks ülesannet - tappa kärbes ja see ära süüa olid lihtsamate killast, kuid näiteks katsumus number seitse nõudis juba nädalaid kaevus vedelenud punsunud laiba üles toomist. Ja aina hullemaks läks. Filmi tegevus meenutas segu David Fincher´i The Game´ist, tuntud Miljonimängust ja Fear Factorist. Mõned ülesanded olid jälgid ja mõned nõudsid lausa kaskadöörlikke füüsilisi võimeid, kõiki mehe liikumisi jälgiti aga reality TV tüüpi kaameramänguga. Iga uue ülesandega panused tõusid ja väikese vaese saleriman´i aju hakkas järjest rohkem tossama. Iga uus väljakutse viis meeletule rahakogusele lähemale ja kiskus meest järjest rohkem kriminaalsetest tegudest osa võtma. Iga uus telefonikõne ülesande seletusega sundis tagasihoidlikku pintsaklipslast järjest maniakaalsemalt tegutsema. Sisu oli väheke lapsik ja kahtlaselt tuttava lõpuga ma ei jäänud kohe üldse mitte rahule, kuid tegu oli kokkuvõttes väga laheda thrilleriga. Asja päästis süsimustade komöödiaelementide mängu toomine, sest pelgalt põnevikuna oleks tegu olnud üpris labase looga. Nüüd aga ootasid järjekordse numbriga kaasnevat julgustükki, kuna teadsid, et pulli hakkab saama ja tänu sellele ei haavand möödapanekud nii väga silma. Hea meelelahutuslik Thai kino. 3/5

Katus sõidab.