Sunday, December 17, 2006

Fubar

Fubar - Michael Dowse 2002

Nii nagu Nuks, olen ka mina suur white trash jänkide elust pajatavate filmide austaja. Terve see maailm on lihtsalt nii hull ja tobe. Eesti maapoe taga õllekulistavad kohalikud jõmmid suudavad palju paremini hea maitse piiril püsida kui nende ameerika vastandid ja kodumaalt sellist teemat väljapigistada on keerukam. Fubar oli headbanger white trash movie. Peale tüüpilise möla ja joomise proovivad peategelased Terry ja Dean veel enesehävituslikku rock´n´rolli elustiili järgida. Purjuspeaga kaklemine, enesepõletamine, sisselõikamine ja kukkumine tunduvad kohustusliku osana heast humalast. Lollitatakse, tülitsetakse, lepitakse ja juuakse taas odavat pilsnerit edasi. Kaine peaga tuntakse muret töökoha ja pere pärast aga seda vaid järgise õllepudeli avamiseni. Mockumentary stiilis üles võetud puhas fun, white trash heavy metal beer fun. 3,5/5

Darkness Bride

You gou - Wai-lun Kwok 2003

Sõbra naine käis mõni aeg tagasi hiinas ja tõi kaasa kottide viisi kohalikke maiustusi. Meil siis toimuski väike pidu kus jasmiinitee kõrvale aeti suust sisse vaid magusat ja vürtsikat snäkki. Nii omapärased ja maitsvad tundusid kõik kommunistide desserdid. Oma üllatuseks avastasin aga hiljuti hiina marmelaadi ka Tallinna kioskis müügilt, ainult pakend oli teiste värvidega. Maiustused võivad müügil olla sarnased, kuid sellist olustikku nagu Darkness Bride´is eestist ei leia. Viletsus ja vaesus mis hiina mahajäetud kaugetes provintsikülades ja väikelinnades valitseb on lääne inimesele tajumatu. Zhang Ke Jia ( kelle filmidega sarnaselt lõppeb ka Darkness Bride) karm realisatlik olustik on Wai-lun Kwok´i kaamera ette jäänuga võrreldes pea paradiis, elu ilma lootusetu viletsuseta. Elu, aga mitte hingitsemine lagunevas rääbakas tööstuslinnakus mis on sama tühi ja kõle kui peategelaste paari majaga küla. Tegelikult ma ootasin draama asemel horror stoorit. Olin lugenud filmi kohta, et pidavat olema realistlikus hiina külaelus toimuv ghost story ja algus seda tõotaski. Kuigi kummitusloo liini ei saa täiesti välistada oli kokkuvõttes tegu looga inimestest kel pole pea kedagi kellele abi saamiseks toetuda. Üksikutest hingedest võõraste keskel ja kartusest kaotada needki paar inimest keda üldse terves maailmas tunned. Hirmutavalt masendav. Olin alustanud selle filmi vaatamist poolteist aastat tagasi, tore, et lõpuks lõpuni jõudsin. Poolikult läbi vaadatud filmide virn tekitab samasuguse masenduse lootusetu viletsus hiina küla ja linnatänavail. 4/5
Noorpaar - lapsena ostetud kaunitarisat pruut ja alaealine nõrgamõistuslik peig.

Trekkies

Trekkies - Roger Nygard 1997

Fänn, freak või otaku on minu jaoks alati rohkem kiitvad kui laitvad sõnad. Leian igasuguse pühendumuse olevat ääretult tähtsa, indiviidi kaunistava omaduse ja ääretult intrigeeriva. Mulle meeldib, et inimesed on oma hobi alal eksperdid, tunnevad oma austusobjekti igast küljest ja süviti, olgu selleks siis B5 sari, Love Hina anime, 60-ndate B-horror või kultusseriaal Star Trek. Võib-olla austan sellist fännimist niivõrd seepärast, et ise paljuski pealiskaudne olen. Pole ala kus ise oma teadmiste ja oskustega hiilata saaksin. Võib-olla olen eestis enim korea kino vaadanud tüüp, kuid nimed ja näod on mul ikka sassis ning postitusi teen IMDb abiga. Sarjas ( Star Trek: The Next Generation ) leitnant Tasha Yar´i mänginud Denise Crosby on otsinud Roger Nygard´i kaamera ette värvika fännide armaada vanuses 5 - 55. Käiakse conventionilt conventionile, külastatakse fänne nende kodudes, tööpaikades ja klubiüritustel. Fännid on uhked nagu klingonid, targad nagu vulcanid ja sõbralikult humaansed nagu Enterprise meeskond. Trekkeritest räägivad sarja produtsendid, make-up artistid ja loomulikult näitlejad ise, originaalmeeskonnast Deep Space 9-ni. Kõike seda Star Trek universumi ümber käivat tralli oli tänu mõningasele algteadmisele läbi trekkie´de silmade huvitav, lõbus ja mõnus vaadata. Loodan, et paar aastat tagasi valminud järg on sama põnev. 5/5
Trekkies.

Hidden Floor - 4th Floor - Forbidden Floor


A Scanner Darkly

A Scanner Darkly - Richard Linklater 2006

Süda rahul, ära nägin. Algul olid kuulujutud, siis esimesed posterid, trailerid ja screenerid ja lõpuks on ka retail DVD reliisitud. Minu jaoks film seda ootamistuhinat ei väärinud. Philip K. Dick oli "kergelt omapärane" mees, toppis drooge suhu ja siis kirjutas mida hetkel tundis. Sõber Ops juhtiski mu tähelepanu narkomaanide kõnele ja käitumisele millest koosneb filmi parim osa. Dopefreak´i paranoiad, mõtetud vaidlused ja "säravad" ideed on eriti hästi välja kirjutatud. Väga realislik ( tänu millele ei saa filmi otseselt ka sci-fi alla liigitada) mitta ainult narko, vaid ka "big rother is watching you" teemale mis ühendriikides briti eeskujul järjest ulatuslikumalt aset leiab. Ka Robert Downey Jr. on oma rollis mõnus, tüüp oskab ikka junkie´t mängida, kogemus varnast võtta. Hea oli näha ka politseiriigi kritiseeriat Alex Jones´i talle omases cameo rollis. Muidu oli aga selline Philip K. Dick, kelle liiga keerulised raamatud antikvariaatide riiuleil kolletavad. Mitte Philip K. Dick , kelle jutu järgi Harrison Ford, Arnold Schwarzenegger ja Tom Cruise nõus on nägu näitama. Ootasin natuke kompaktsemat stoorit, väheke rohkem tegevust. Tekkis tunne, et filmi edu seisneb graafilisel lähenemisel, kuid Ops lükkas sellegi arvamuse ümber. Juba Linklater´i varasemas filmis Waking Life olevat sama animatsioonitehnikat kasutatud nii, et seegi külg pole uudne. Ise ei viitsiks kunagi teiskordselt vaadata, kuid soovitan siiski kõigile. Korra näha tasub ikka. 2,5/5
James Barris - Orange County Pavlik Morozov.

February 29

Iwol isipgu-il - Jeong Jong-hoon 2006

Mongolian Ping Pong

Lü cao di - Hao Ning 2005

Peale suurepärast The Cave of the Yellow Dog´i tekkis tahtmine veel vaadata silmapiirini küündivat rohetavat lagedat steppi ja kus mujal kui filmis mongoli nomaadidest seda ikka näha saab. Mongolian Ping Pong´is oli stepp küll sama lage ja lõputu, kuid lugu ise üpris nääps. Universaalne sõpruse teema, mille hiinlasest lavastaja oleks saanud ka mainland´i pinnal lintti võtta. Mongoolia rahvas ja loodus olid vaid dekoratsiooniks ja jäid temasse lõimumata. Ka oli tüütu näha mongolite hiinastamist. Paar hetke filmist näitasid selgelt kelle pilli järgi siin filmis tants käib. Mõnus oli kohalik rändkaupmees, kuid kommunistliku partei ideoloogiale vastavalt oli tema tegelaskujust tehtud parasiit ja pettur, kes ullikestest karjustele ameerika pahna kõrge hinna eest pähe määris. Rohkem propagandistlik hiina kui mongoolia kino. 2/5
"Maagilise" pinksipalli leidnud sõbrad.

Saturday, December 16, 2006

Wheel of Time - Kalachakra

Wheel of Time - Werner Herzog 2003

Dalai Lama on mõnus mees. Ütles, et igaüks meist võib olla universumi kese, maailmakõiksuse algpunkt. Nice ! Budistliku ilma keskpunktiks saab maailma eri paigus peetav Kalachakra, liivast mandala ( elu ratta ) ehitamise tseremoonia. Film jälgib kahte kalachakra ehitamist, Buddha valgustatud saamise kohas, Bodh Gaya´s Indias ja esmakordselt läänes, Austria Graz´is. Kaameraga käiakse ka budistide ja bon-usuliste pühapaigas - Kailash´i mäel Tiibetis. Kui Austrias on kohal vaid saalitäis rahvast ajaratta ehitamist jälgimas siis Indiasse on kogunenud pool miljonit pühameest ja palverändurit kogu aasiast. Portreteeritavadest munkadest sümpaatseim ja sõbralikum on saabunud eriti kõrvalisest põhja-hiina provintsist nii, et isegi ta jutu tõlkimisel tänu omapärasele dialektile tekkis raskusi. Mees ei ole ainult kaugelt pärit, vaid kogu teekonna pühasse paikka läbis veel 3,5 aasta jooksul roomates. Munga randmeluud on jõudnud aastatepikkuse palverännu ajal juba deformeeruda ja otsmikul on maa puudutamisest paranematu haav. Mees ise on aga leebus ise, südamliku naeratusega õnnelik inimene. Peale Fata Morgana vaatamist koos Herzog´i kommentaarireaga on härrasmehe dokumentaalfilmid minu jaoks väga huvitavaks muutunud. Ma ei ole tema pildikeele suur austaja kui just jutu, mõtete. Arusasaadavad ja kaasa mõeldavad ideed vürtsitatuna kuiva krõbeda huumoriga annavad Herzogi filmidele selle mis minu jaoks loeb. 3,5/5
Kalachakra valmistamine.

Friday, December 15, 2006

The Left Handed Gun

The Left Handed Gun - Arthur Penn 1958

North Korea: A Day in the Life

Noord-Korea: Een dag uit het leven - Pieter Fleury 2004

Näha on, et kohalikud riigiametnikud olid lubanud lavastajal filmida einult teatud kohtades ja järelvalve all. "Päev töölispere elus" möödub kindla etteantud suuna järgi. Kõik kohad kus kaamera liikus olid võtteks valmis silutud, näidata tohib ju ainult positiivset. Lavastaja ise on neutraalne, kuid vaatajale jäetakse võimalus nn. lugeda ridade vahelt. Kaamerasilma ette jäänud lasteaialapsed võivad küll olla viksid ja klanitud, kuid pilk peatub hoopis postritel kus mundris jõmpsikad tapavad USA sõdurit ja lõbus mängukaru hoiab ballistilist raketti süles. Kuigi maapiirkondades valitseb nälg ja on laskutud isegi kannibalismini, siis pealinnas Pyongyang´is otsest viletsust filmida ei lastud. Elu näis olevat pigem nagu seitmekümnendate lõpu, kaheksakümnendate alguse Leningradis. Sarnane tubade sisustus, paneelmajade rajoonid ja tehaste, koolide ilme. Propaganda plakateid ja kujusid on muidugi rohkem, Suur Isa Kim Jung Il vaatab ikka igalt poolt sulle vastu. Pieter Fleury kaamerale avatud tükike Põhja-Koread oli liiga kasin ja vähe pakkuv. Muidugi oli sedagi huvitav vaadata, kuid tegelik elu seal riigis on ikka midagi hoopis muud kui kohalike tsensorite poolt heaks kiidetud filmimaterjal. 3/5
Perekond kelle toimetamisi oli filmitud ühe päeva jooksul.

Gangster High

Pongryeok-sseokeul - Ki-hyeong Park 2006

Kooli kõige vihasemad rusikakangelased otsustavad luua jalgpallimeeskonna. Käiakse vutti tagumas, visatakse viina ja aetakse mõnusalt juttu. Peatselt levib aga kuulsus tüüpidest kui headest kaklejatest väljaspoole koolistaadioni ja rivaalitsevad jõugud tulevad poiste võimeid proovile panema. Linna kahe kooli "kõrilõikajate" vahel puhkeb armutu sõda kus peale rusikate ka juba pesapallikurikad käiku lastakse. Jalgpall muutub teisejärguliseks tänavakakluste kõrval, vutimeeskond "Tiigrid" muutub "Fight Club´iks". Seal kus Spirit of Jeet Keun Do õnnestus tänu oma realsele ja valusale koolivägivalla vastasusele, kukub Gangster High kolinal läbi. Rõhk on asetatud hoopis vägivalla demonstreerimisele ilma erilise sõnumita mis jätab filmist üsna haleda mulje. Ükski liinidest ei vii kuhugi välja, ei sõpruse, armastuse ega ka mõtetu vägivalla. Isegi kaklused ise pole veenvad, meenutades pigem Pekingi balletikooli kung-fu´d kui kohmakat rusikavõitlust. Sisutühi ja poolik. Korea kino kohta nõrk, varem nähtud teema. 1/5

Thursday, December 14, 2006

The Cave of the Yellow Dog

Die Höhle des gelben Hundes - Eine Geschichte aus der Mongolei - Byambasuren Davaa 2005

Aasta tagasi näitas ETV Mongoolia pseudodokumentaalfilmi The Story of the Weeping Camel kus kaamliema ei tahtnud oma pisipoega imetada. Lähimast rajoonikeskusest kutsuti kohalik muusikaõpetaja kes kaamlile keelpillil nukraid viise mängis ja kurguhäälega laulis. Kaamlil hakkasid pisarad silmist voolama, sai aru, et pirtsutab tühja ja vaja pojale toitvat piima pakkuda hakkata. Kui nutva kaamli projekt oli lavastatud itaallase Luigi Falorni´ga kahhe, siis kollase koera loo on mongoolia tütarlaps saksamaa produtsentide toetusel ise kirjutanud ja vaatajani toonud. Tegemist on väga sarnaste filmidega. Lavastaja on võtnud tavalise ( no natuke jõukama ) mongoolia nomaadipere igapäevased toimetused ja lisanud sinna juurde kerge lisateema. "Näitlejatelt" ehk pereliikmetelt peale paari etteantud lause muud ei nõuta, suuremalt jaolt keskendutakse karjakasvatajate igapäevaelu kujutamisele. Juurdekirjutatud stsenaariumilugu annab küll filmile kuju, kuid ei ole samas liiga intensiivne. Vaataja naudib ikka rohkem pere asjatoimetusi, kohalikku kombestikku, folkloori võlu ja mongoolia steppide ning mägede ilu. Nutva kaameli asemel oli seekord neljajalgseks peategelaseks koopast leitud musta täpiga koerakutsikas Zochor. Kooliealine peretütar Nansal tassib vallatu koera jurtade juurde, kuid isa, kartes hulkuva koera kuulumist segavereliste huntide karja, käsib tal loomast vabaneda. Tubli kutsu Zochor ( Täpike ) teeb aga suguvennale Lassiele omase ( "Timmie has been abducted by aliens? Oh my! Lead the way Lassie!" ) südameid sulatava kangelasteo ja saab rändkarjuste pere täisväärtuslikuks liikmeks. Ilus, südamlik ja vaikne film. 4,5/5
Kaks väikest ja vaprat - Zochor ja Nansal.

Wednesday, December 13, 2006

Heavenly Creatures

Heavenly Creatures - Peter Jackson 1994

Hardware Wars

Hardware Wars - Ernie Fosselius 1977

Igasugune Star Wars kama müüb imehästi nii, et isegi filmi 13 minutiline paroodia on eraldi DVD-l reliisitud. Kuna tosina minutiga on raske diski mahtu täita, saab ostja nautida veel paari kommentaaririda ja hulgaliselt täiesti suvalisi lisasi, millel filmiga vähe ühist. Film ise on üpris tagasihoidlik oma huumoris. Võib-olla 70-ndate noort panid rösterite, triikraudade ja pannide kasutamine tähelaevade asemel, Chewbacca aendamine käpiknukuga ning kosmosekauboi nimega Ham Salad naerukrampides põrandal püherdama, minult tuli vast ainult üks tagasihoidlik muie. Aga vaadata tasub ikka, miks mitte. 13 minutit ei võta kelleltki tükki küljest. Mõned hilisemad paroodiad on siiski hulga paremad, näiteks Troops mida saab antud lingilt zip´i kujul ka alla laadida. 2/5

The Life of Jesus

La Vie de Jésus - Bruno Dumont 1997

Mingi väsimus oli tekkinud prantsuse draamast, liiga steriilne ja ükluised tundusid juba kõik. Liiga prantslaslikud. La Vie de Jésus oli väheke erinev seninähtutest, pigem nagu briti töölisklassi draama. Ainult, et prantsuse väikelinna töötud noored ei löönud pubis õlleklaasi taga oma aega surnuks vaid kihutasid mopeedidel linnalähedastel maateedel ringi ja osaletakse aktiivselt kohaliku puhkpilli orkestri proovides. Ka ei tundunud keegi noortest meestest suitsu tõmbavat ja alkoholigi võeti napilt. Muidu mölutamist aga jagus siingi. Bruno Dumont´i tutvustati minule kui realismi tootjat prantsuse kinos ja mopeedikamba kuninga Freddy ja ta semude käekäik oligi masendavalt tavaline, tõepärane. Aasta vaikses väikelinnas möödub pea hoomamatult, miski ei muutu tegelaste elus ega paiga välisilmes. Ka noored kihutajad ei õpi logelemise käigus midagi. Tavalised jõmmid kalduvad oma igavuses ja rumaluses kuritegelikkuse suunas, saamata ise aru oma tegude tagajärgedes, tundmata süüd väärtegude eest. Aga nii vaikne nagu on linn, on ka politseinike meel. Silm pigistatakse seadusrikkumiste kohapealt kinni, peaasi, et säiliks tüüne rahu. Filmi üks tähtsamaid liine, alzeerlaste vastu suunatud viha, on õigustatud. Mitte ainult araablasest Kader´i sobimatu käitumise, vaid terve riigi pärast. Alzeeria võitles end prantsuse koloniaalvõimu alt vabaks vaid selleks, et saaks aastakümneid kestnud tapatalge korraldada. Alzeerlastele endile enam vabal maal elada ei kõlba ja rahvas emigreerub massiliselt taas prantsuse valitsuse rüppe sotsiaalrahast elama. Õppigu ise riiki juhtima, mitte prantsusmaal prantsuse kodanikke kiusama nagu The Life of Jesus filmis. Tänud lavastajale kes on osanud teemat käsitleda, näidates nii prantslast kui alzeerlast rahvusele omases käitumises. 4/5
Normandia kantpead jõudehetkel.

Vampire Controller

Gon shut sin sang - Hung Wah Leung, Tony Leung Siu Hung 2001

Mr. Vampire sari omas headuses, palju mõnusat maagiat, lahedat huumorit ja koomilist kung-fu´d. Seekordne Härra Vampiiri lisalugu oli parim tänu vampiiritaltsutajate töö tundmatute tahkude kajastamisele. Peategelasteks olid nimelt laibatransportijad kes maagiliste kirjade ja loitsudega panevad surnukehad zombielikult enasele kuuletuma ja järgnema. Sain teada, et mees ja nais laipu tuleb eraldi konvoeerida, muidu juhtud, et ka surnuis tõuseb suguiha ja maailma sünnib kummituslaps. Loomulikult ilmub välja must ninja-nõid kes elavast peast üksteisesse armunud noored laipadena taas üksteise käte vahele asetab. Armastuse jõud sulatab isegi koolnukangestuse ja kummituselapse maailmatulek ei jää filmivaatajal nägemata. Kõiki laipu, deemoneid, vampiire ja ninjasid kantseldavad naiste laipu transportiv naismaag oma võluva noore abilisega ning meeslaipadega jändav teoistlik munk oma juhmi õpipoisiga. Noored abilised jõuavad filmi jooksul teineteisesse armuda ja ega ka vanemad kummitusekütid üksteise suhtes ükskõikseks jää. Segadust kui palju ! Mõnus nunnu love stoori veel suurepärasele vampiiri kammitsevale maagia ja võlukunsti kujutamisele, hoogsatele võitlusstseenidele ja naiivsele huumorile lisaks. Super täiendus Mr. Vampire sarjale. 4/5

Lump of Sugar

Gakseoltang - Hwan-kyeong Lee 2006

Pablo Francisco: Bits and Pieces


Pablo Francisco: Bits and Pieces - Live from Orange County - Shawn Amos 2004

Olin eile kodus haige, lamasin diivanil tekk silmini ja jõin kummeli teed. Kuna naer pidavat aga Prostamol Uno kõrval maailma parim ravim olema, otsustasin ette võtta järjekordse standup comediani etteaste. Seekord siis mehhiko juurtega ameerika boy Pablo Francisco. Tänaseks on enesetunne parem, kuid selle saab kirjutada vaid armastava abikaasa ja kummelitee arvale, Pablo Francisco´st kasu ei olnud. Mees on küll suurepärane häälte immiteerija ja kehakeelega huumori edasiandja, kuid verbaalsed naljad on nirud. Magedad allavööd joke´id. Mina kui poliitilise korrektsuse vastane olin isegi hämmeldunud tüübi kohatises seksistlikkuses, kuigi saalis naised naersid suu kõrvuni. Naljad olid lamedad aga see ie peatanud koomikut neid veel üle kordamast. Kas tõesti on tänapäeva kuulajaskond rumal, et nalja tuleb topelt pakkuda ? Kas järsku tõesti esimesel korral ei taipa ? Suurpärane esinemismiimikaga ja häälte järeleaimamise oskusega tüüp, kes oma repertuaari üle vaatama peaks. Jutt olgu ikka kah midagi väärt. 1,5/5
Sepo Seemani jänki vaste. Täpselt sama "naljakas" mees.

Stander

Stander - Bronwen Hughes 2003

Andre Stander oli Lõuna-Aafrika kurikuulsaim ja nahhaalseim pangaröövel. Endine politseikapten, ning tänu oma taiplikule mõrvade lahendaja kuulsusele tõusev täht Johennesburgi korrakaitsjate ridades. Mingil hetkel käis aga tüübi peas klõks ja mees läks politseimajast einetunni ajal panku röövima. Nii tühjendas mees üle 20 rahakassa enne kui kolleegid ta kuriteopaigalt tabasid . Paar aastat vangis, põgenemine ja uued jultunumad pangaröövid koos kaaspõgenikega. Standeri gäng saavutas peatselt legendaarse kuulsuse. Film on tavaline pätipõnevik, et aga Andre Stander´it sümpaatsemaks teha on juurde poogitud ka mingi hale apartheidi teema. Sander oleks nagu mingi L-A Robin Hood, kes vajus kriminaalide maailma tänu noore relvitu neegri tapmisele ja sellest saadud hingelistele piinadele. Filmis näidatakse teda isegi röövitud raha mustanahalistele kinkimas ja käiku mõrvatud neegri isa juurde andestust palumas. Vaevalt tõeline Stander, kui valge politseikapten Johannesburgis 70-ndatel aastatel mingist "mustast saastast" üldse hoolis. Ega see päris krimide elu särav ole ja samuti on üpris ühepalgeline ka nende reaalsel elul ja tegevusel põhinev film. 2,5/5
Andre Stander - pankurite hirm.

Tuesday, December 12, 2006

A Man Vanishes

Ningen Johatsu - Shohei Imamura 1967

Talladega Nights: The Ballad of Ricky Bobby

Talladega Nights: The Ballad of Ricky Bobby - Adam McKay 2006

Sõbra Opsiga koos on selliseid filme päris lust vaadata, üksi ei tunduks pooltki nii lahe. Ricky Bobby oli hea komöödia, kus rõhk oli asetatud verbaalsele huumorile. Loodan tõesti, et Hollywood on jõudmas lähemale absurdimaigulisemale kinole ja munnid pirukas ajad hakkavad lõppema. Will Ferrell on hea koomik, kuid seekordse show röövis Ricky Bobby parima sõbra Cal Naughton Jr.-i rollis olev John C. Reilly. Iga mõtetu lause mis selle mehe suust tuli oleks vaja kohe aforismide kogumikku panna. Lust oli lausa kuulata head ajuvaba möla. Ja siis oli seal muidugi Sacha Baron Cohen üllatavalt positiivse prantsuse pede-esteedina, mida peategelase konkurendist raske oli uskuda. Mustahuumori ja kaootilise nalja kokteil, mõnus komöödia tobeda jutu ja ontliku käitumisega white trash perest. Talladega hillbilly´s. 3/5
Shake and bake!

The Shining

The Shining - Stanley Kubrick 1980

This Divided State

This Divided State - Steven Greenstreet 2005

Süvakristlike mormoonide tõotatud maal ja pelgupaigas pääseb põrgu valla. Saatan ise tuleb noori uimastitele, abielueelsele seksile, death metalile ja demokraatlusele meelitama. Nimelt on Utah Valley State College´i üliõpilasnõukogu otsustanud kutsuda loengut pidama tuntud koomiku Michael Moore´i. Vabariikluse kantsi elanikele tundub Moore´i küllakutsumine pühaduserüvetamisena, näkkusülitamisena iraagis teenivatele poegadele ja tähtedel-triipudel trampimisena. See, et konstitutsiooni on kirjutatud sõnavabaduse õigus esimeseks ei huvita kedagi, "kodumaareeturi" sõnadele Utah´is kohta ei ole. Vabariiklaste trumbiks on Moore´ile makstav esinemistasu 40 000 dollarit ( Eesti panga hetkekursi jargi on see 474 336 krooni ) ja 10 000 sõidukuludeks. Üliõpilaskogu süüdistatakse kooli rahade raiskamises ja kooli sponsorite eemalepeletamises, ning peagi saabub noorte postkasti ka kohtukutse. Väikelinnas kired möllavad, noored piketeerivad, konservatiivid karjuvad, vaid kooli professorid on rõõmsad noorte poliitilise aktiivsuse üle. Lõpuks tuleb Michael Moore, teeb demokraatide valimispropagandad, annab pressikonverentsi, pistab dollarid taskusse ja tõmbab jee. Peale lahkumist aga kaotavad paljud töö, puruneb küllakutsujatest tudengite sõprus ja linn vajub taas täielikku ükskõiksusse. Noored valimispäeval enam aktiivsust ei ilmuta.
Michael Moore on ikka täielik asshole ! Pressikonverentsil ta mainis end teadvat kohalikust tülist esinemistasu üle aga ikka võttis 40 000 dollarit vastu. Ärgem unustage, et tema puhul on tegemist multimiljonäriga, kuigi kannab kulunud teksaseid ja pesapallimütsi. Ta madalaeelarveliste filmide kassatulud on meeletud, kuid ikka ei ütle paksmagu ära lisasuutäiest teades, et väib sellega nii mõnegi noore elu rikkuda. Ta lihtsalt ei hooli. Ahjaa, siis veel 10 000 ( 118 584 krooni ) reisirahaks ja ühe öö hotellis magamise eest. Eestlane käiks selle raha eest 6 korda Utahis edasi-tagasi. Mida said üliõpilased oma rahale vastutasuks. Demokraatide ( nagu teada ei oma vabariiklased ega demokraadid USA-s suuri erinevusi ) partei valimispropagandat mooreliku huumoriga aga mitte sõltumatu eestkõneleja teravaid kriitikanooli. Moore on aga ka veel demokraatide palgaline eestkõneleja, lisaks kukkus talle kopikas ka parteikassast. "Sa oled end maha müünud !", karjub talle loengu ajal üks roheliste partei liige. Tõsi ta on. Moore on lihtsalt hoolimatu ahne mauk. Huvitav, kuid ebaobjektiivne dokk tänu lavastaja ühepoolsele demokraatide ( MM-i ) esileupitamisele. 2/5
Fat Fuck !

Thursday, December 07, 2006